Lääne -Virumaal on kõige enam naabrivalvepiirkondasid Haljala vallas, kus on 11 piirkonda. Järgnevad Viru-Nigula ja Kadrina vald, kus kummaski on 6 piirkonda. Skaala väiksemasse otsa jäävad Tapa vald, kus on 3 piirkonda ja Rakvere linn, kus on 2 piirkonda. Väike-Maarja vallas on loodud 4 piirkonda: Nurme, Uus 1, Määri ja Vao, kus piirkondade keskmine majapidamiste arv on 16 liiget. Madal naabrivalvega kaetus Väike-Maarjas võib olla setod sellega, et kogukonna liikmed tunnevad end turvaliselt ja enamaks turvaalaseks koostööks ei ole vajadust leitud.

Tõesti, ka see võib olla madala kaetuse üheks põhjuseks, et Naabrivalvest teatakse Väike-Maarja vallas vähe. Siinkohal tuleb ühingu otsa vaadata ja leida vastus küsimusele, et mida annaks ära teha, et seda teadlikkust tõsta. Arvestades, et 2020. aastal Siseministeeriumi tellitud „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring!“ uuringust tuli välja, et 47% uuringus osalenud vastajatest olid valmis naabrivalvega liituma, siis selle järgi võiks positiivset potentsiaali olla veel küllaga ja seda ka Väike-Maarja vallas.

Naabrivalve puhul on tegemist naabritevahelise ühise tegevusega kodukoha turvalisemaks muutmisel. Ühisesse tegevusse kaasatakse lisaks naabritele vajadusel veel politsei, kohalik omavalitsus ja Naabrivalve ühing. Nimetatud asutused ja ühingud on sarnaselt kogukonna liikmetega huvitatud, et elukeskkond oleks turvaline.

Naabrivalve pakub organiseeritud koostöövõrgustikku elanike kaasamiseks kohaliku kuriteoennetusalastesse tegevustesse. Peamise tegevusena toimub elanike poolne ennetustöö ja järelevalve nende naabruskonnas. Tegevuse mõte on inimestes esile kutsuda teadmistepõhine sisseharjunud sotsiaalne kontroll keskkonnas, kus nad elavad. Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi. Naabrivalve abil on elanikel lihtsam naabritega tuttavaks saada ja nii on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad piirkonna ja teevad naabrite tegevuse nähtavaks ka võõrastele. Naabrivalvega liitumisel ei pea inimesed oma igapäevast elurütmi muutma, oluline on hoolida oma kodukohast, olla tähelepanelik ning oma võimaluste ja oskuste piires reageerida.

Naabrivalvet soovitatakse kui otstarbekat ja atraktiivset lahendust piirkondadele, kus elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust. Tegemist on ennetamisstrateegiaga, mis on ülesehitatud kui kollektiivse kaitse tegevus avalikes huvides, ning oma olemuselt ei keskendu naabrivalve tegevus üksiku majapidamise kaitsele, vaid ennekõike on see suunatud kohaliku kogukonna turvalisuse suurendamisele.

100% turvalisust ei ole olemas. Kui selline keskkond siiski üles ehitada, ei tahaks me sellises keskkonnas ilmselt enam elada. Loeb iga väike panus, mida kogukonna liikmed turvalisuse tõstmiseks ära teevad. Turvalisus tuleb tükk-tükihaaval üles ehitada, et saavutada parim võimalik tulemus. Turvalisus algab igaühest endast ja tugevast kogukonnast, kus inimesed üksteist näost-näkku tunnevad, koostööd teevad ja teineteisele naeratavad ning tere ütlevad. Naabrivalvega liitunud inimeste eesmärgiks ei ole
valvata kellegi vara. Selle eest, et vara alles püsiks, peab igaüks ikka ise hoolt kandma. Olulisel kohal on inimeste teadlikkus võimalikest realiseeruda võivatest ohtudest ning nende maandamise võimalustest. Siinkohal tulevadki appi Eesti Naabrivalve, politsei ja kohalik omavalitsus, kes nõustavad ja soovi korral koolitavad. Turvalise elukeskkonna koolitused on naabrivalve liikmetele tasuta. Alles kõige lõppu jää- vad tehnilised abivahendid, mis aitavad turvalisust parandada. Ükski kleebis, plakat, ega valvekaamera ei hoia ära õigusrikkumist. Naabrivalve puhul on tegemist ennetusstrateegiaga, mis aitab ennetada õigusrikkumistest tekkida võivaid ohte ning aitab neid läbi teadliku käitumise vähendada.

Naabrivalvega alustamise eelduseks on elanike huvi kodukoha turvalisuse parandamise vastu. Mõtet naabrivalvega liitumise kohta tuleks kõigepealt arutada oma naabritega. Alati võib nõu saamiseks pöörduda ka Naabrivalve ühingu poole, et leida parim võimalik viis alustamiseks. Naabrivalvet võib tutvustada näiteks külapäeval, ühistu koosolekul, postkasti pandud infolehel või naabrid oma hoovi kokku kutsuda ja ühiselt arutada – võimalusi on palju. Naabrivalvega liitumise korral valivad liitujad endi hulgast tulevase naabrivalve piirkonnavanema, kes esindab naabrivalve liikmeid võrgustiku liikmetega suhtlemisel. Ühingu kodulehelt saadud blanketil blankett-1.pdf (naabrivalve.ee)] tuleb täita nimekiri elanikest, kes soovivad naabrivalvega liituda ja see täidetud kujul ühingule edastada. Naabrivalve piirkond saab alguse ühingu poolt ettevalmistatud koostöölepingu sõlmimisest. Sellele kirjutavad alla liikmete esindaja, ehk piirkonnavanem, Naabrivalve tegevjuht, vallavanem ja politseijaoskonna juht.

Piirkonnavanem esindab naabrivalve liikmeid. Loob vajaduspõhise suhtluse võrgustiku (kohalik omavalitsus, politsei, Naabrivalve ühing) liikmete vahel ning informeerib neid naabrivalve piirkonnas toimuvast. Lisaks korraldab koostöös Naabrivalve ühingu, politsei või kohaliku omavalitsusega liikmetele koosolekuid või väljaõpet. Piirkonnavanema ülesandeks on organiseerida pärast lepingu allkirjastamist naabrivalve piirkonda tähistavate plakatite ülespanemine, et läbi selle ka võõrastele teada anda, et siin elavad tähelepanelikud naabrid, kes hoolivad, et nende elukeskkond oleks turvaline. Vajadusel teavitab politseid või kohaliku omavalitsuse kontaktisikut naabrivalve sektori liikmete tähelepanekutest, mis võivad olla tähtsad õigusrikkumiste ennetamiseks. Piirkonnavanema ülesandeks on ka naabrivalvepiirkonna liikmete arvestuse pidamine ja vajadusel kontaktandmete värskendamine, aga ka piirkonda uute liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine. Piirkonnavanem osaleb naabrivalve-alastel kogunemistel, näiteks ühingu üldkoosolekul, infopäevadel, ümarlaudadel jms. Kord aastas esitab MTÜ-le Eesti Naabrivalve piirkonna tegevusaruande.

Naabrivalvega liitumine maksab 10€ majapidamise kohta. Selle eest saab 4 naabrivalve plakatit ja igale majapidamisele infomapid kontaktide ja nõuannetega ning kollase kleebisega uksele või postkastile kirjaga „Naaber valvab“. Lisaks veel soovi korral tasuta koolitused. Juriidiliste isikute (külaselts, korteriühistu jne) puhul on liitumistasu 100€ sõltumata majapidamiste arvust. Aastamaksu ei ole.
Naabrivalve kohta leiab rohkem infot naabrivalve.ee.