PPA selgitab: kuhu tülikate naabrite lärmi korral pöörduda?

02.02.2020

Inimeste suureks probleemiks on liiga lärmakad naabrid. Tihti ei ole kannatajatel piisavalt teadmisi ega julgust, et probleemi lahendamiseks kuskile pöörduda.

Otsustasime nõu küsida politsei- ja piirivalveametilt (PPA), et teada saada, kas ja millal peaksime antud probleemiga politsei või korteriühistu poole pöörduma. Meile vastab PPA politseileitnant Siim Linnard.

Suurimad probleemid esinevad õhukeste seintega kortermajades

Kortermajades on üsna tavaline, et seinad ei hoia näiteks valju muusikat kinni ning ka muud igapäevaste toimetustega kaasnevad helid kostavad paremini teistesse korteritesse.

«Sellisel juhul tuleks lähtuda kainest mõistusest. Kuna inimeste elustiilid on erinevad, siis taolistes küsimustes peaks inimesed ennekõike isekeskis kokkuleppe saavutama. Kui sõbralik suhtlus naabriga tulemust ei anna, võiks probleemi käsitleda korteriühistus. Kui kokkulepet siiski ei saavutata, aitab politsei,» selgitab politseileitnant.

Politseilt võib vajadusel abi paluda väljaspool öörahu aega

Politseileitnandi sõnul on politsei sekkumine tulenevalt korrakaitseseadusest ette nähtud siis, kui teiste rahu rikutakse õhtul kella kümnest hommikul kella kuueni või puhkepäevale eelneval ööl keskööst kella seitsmeni hommikul.

«Kuid mõistagi võib paluda politsei abi pahatahtlike lärmajate korrale kutsumiseks ka muul ajal. Iga väljakutse, mille politsei saab, jääb registrisse alles ning kui rahurikkumisi on kogunenud mitu, arvestab politsei seda ka iga järgmise väljakutse saamisel.»

Politsei vastu pole pillerkaaritajatel abi ka sellest, kui uks lukku keeratakse

Linnard lisab, et rahurikkuja, kes näiteks politseile ust ei ava, peab samuti arvestama, et teatud olukorras võib politsei korrarikkumise takistamiseks lasta päästjatel korteriuks eest ära võtta.

«Vajadusel murtakse uks maha ning sisenetakse inimese valdusse. See on mõeldud ohu tõrjumiseks: näiteks kord oli ühes lukustatud uksega korteris tümakas nii kõva, et teised majaelanikud ei saanud magada – aga kui sellised magamata inimesed hommikul autorooli istuvad, on see äärmiselt ohtlik,» nendib ametnik.

«Samuti tuli kord hoiule võtta pidutsejate muusikakeskus, sest purjus seltskond keeras muusika vaiksemaks vaid mõneks viivuks; niipea kui patrull oli lahkunud, läks asi sama kärarikkalt edasi. Nii tuligi naasnud politseinikel seadeldis enda hoole alla võtta.»

Suureks probleemiks on inimeste oskamatus probleemi suurust analüüsida


«Väljakutseid tehakse ka öösiti nutvate või korteris ringi jooksvate väikelaste pärast, samuti võib inimesi heidutada naaberkorterist kostev pillimäng. Näiteks ühele inimesele üldse ei meeldinud, et naabrite peretütar hakkas kell viis õhtul harjutama «Oginski poloneesi». Taolistel juhtudel me muidugi menetlust ei alusta, vaid inimesed peavad ise kompromissi leidma,» selgitab Linnard.

«Kortermajas elades peaks inimestel olema siiski ka teatud lärmitaluvus tavapärase elutegevusega kaasneva müra suhtes: kui ikka naabrite väikelapse nutt häirib, võiks enne politsei poole pöördumist kaaluda kõrvatroppide- või klappide kasutamist.»

Alati ei pea lahenduse leidmiseks alustama menetlust


«Samuti on politseile kurdetud, et lärmi teevad üksi koju jäetud koduloomad, peamiselt koerad. Üks proua pöördus lausa ise politsei poole: tal on ilus ja armas koer, aga niipea kui kodunt ära läheb, hakkab koer ulguma – mida ette võtta? Politseinikud pidasid nõu teiste koeraomanikega, kes soovitasid inimesel võtta teine koer veel. Seda proua tegigi ning sellega oli ulgumise mure ka murtud,» meenutab politseileitnant Linnard.

Probleemide korral pöörduda esmalt korteriühistu poole. Edasiste probleemide korral konsulteerige politseiga, helistades infotelefonile 612 3000 või hädaabinumbrile 112.

Allikas: Postimees.ee