Pärnjõel tuvastasid võistlejad lõhkekeha ja ületasid raudteed

26.08.2020
Esimesena jõuavad paarisaja elanikuga Pärnjõe küla koolimajja kohalikud neiud ehk   õistkond Pärnjõe Särtsakad, kes on täis indu, osalemaks Pärnumaa külade viiendas turvalisuse mängus.
 
 
“Ootame sellelt päevalt natuke targemaks saamist, sest maal on turvalisus oluline probleem, esiteks kihutatakse palju ja mõnel pool käiakse vargil,” ütleb Meidi Tiimus ja neli pead noogutab kaasa.

Klassitoas askeldab Pärnumaa Kodukandi juhatuse liige Tiina Heidemann. Vaja on paika panna kontrollpunktide tähistused, jagada Jõesuu külaseltsi liikme Tiia Saare kujundatud rinnamärgid, milleta lõunasuppi ei saa. Pärnu politseijuht Üllar Kütt tuleb 14 kontrollpunkti asukohaplaani ja nende läbimise ajagraafiku järele, need annab ta võistkondade esindajatele.

“Maalt on kõik teenused kaugel ja viiakse aina kaugemale ning tihti tuleb oma nõu ja jõuga hakkama saada, kuni abi kohale jõuab, nii et selline mäng on õppimise ja teadmiste kinnistamise koht,” räägib Heidemann. Üleriigilise maapäeva heade ideede turul jagas Pärnumaa kogemust, kuidas omavalitsuste liidu ja paljude partneritega korraldada järgimist väärivat siseturvalisuse mängu.

Kell 11 tuleb koguneda koolimaja ette rongkäiku ja sammuda poole kilomeetri kaugusele parki.

Taevakraanid avanevad. Pargis tervitab turvalisuse mängus osalejaid Põhja-Pärnumaa vallavanem Jane Mets, keda rõõmustab, et kohal on 12 võistkonda (kirjas oli 14), ja kes loodab, et võitja on samast vallast. See lootus täitus, sest punktide arvestuses võitis Libatse küla võistkond koosseisus Kristjan Rahu, Andria Hansen, Maarius Mägi, Madis Tago ja Tanel Arumäe. Mis tähendab, et tuleval suvel on ülemaakondliku turvalisuse mängu koht Libatse.

Pärnjõe rahvas on elevil. Agrolinnaku trepikodade esisele koguneb publik ja vihmakindla jopega põngerjad tiirutavad ratastel ringi. Tre Raadio otseülekanne kõlab üle küla.

Tänavusel turvalisuse mängul tuli vihma trotsida, kuid sajuhood ei heidutanud osalejaid.

Silvia Paluoja

Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari kuulab, kuidas võistkonna liikmed ristsõnaks vormitud küsimuste üle arutlevad. “Nii, turvalisus algab … iseendast või kodust … kolmas täht on k,” otsivad nad vastust.

Taali vabatahtlik päästja, Kodukandi tegusa maapere isa Raivo Parts ja tema kaaslane kasutavad internetikeskkonda kahoot.it, mille lehel tehtud mängus tuleb võistlejatel vastata kümnele küsimusele hajaasustuse, pääste, tuleohutuse kohta. Selgub, et ei teata, mitu korda võib kasutada kustutustekki või kui kaugele eluhoonest laduda puuriit. Teadmiste kontrolli järel võib pähe proovida päästekiivrit, selga jopet, jalga saapaid.

Jahinduse kontrollpunktis istub ala asjatundja Aadi Saar ja annab võistlejatele üsna kerge ülesande: nad peavad piltidel kokku panema 18 metslooma jalajäljega.

“Meie metsa sõralised ja käpalised on esindatud peale orava ja karu,” mainib Saar. “Aga karu jälge peaks inimestele näitama, hommikul oli jahimeeste seltsi kodulehel teade, kuidas Rakkes läks talumees viljapõldu kontrollima, metsast tuli karu ja ründas teda. Nii et kõik on segamini, inimesed ja loomad, ning praegu on isegi nii, et metsamehed, kes käivad metsa takseerimas ja hindamas, on enesekaitseks relva muretsenud.”

Paar asja on sellist, mida nad peavad plahvatusohtlikuks, nagu potikaas, mis meenutab maamiini või elektroonikajubin, kui mingi juhe on küljes.

Roland Sillastu

Kaitseliidu varjualuses paneb Karmen Vesselov noorkotka ja kodutütrega võistlejate teadmisi proovile infokasutuse ja postituste kohta sotsiaalmeedias. Suunates mõtlema, millist teavet üles panna ja millised tagajärjed võivad olla näiteks piltide ja aadressi üleslaadimisel.

“Minut on veel jäänud,” teatab Naiskodukaitse varjualuses Pärnumaa ringkonna instruktor Karme Tammist testi üle arupidavale noorte võistkonnale.

“Kas tohib küsida? Kas stopp-märk on see, kui sa eksid metsas ära?” tahavad vastajad selgust.

“Võime kohe vastata,” naerab Tammist. “Kui oled metsas ja avastad, et oled eksinud, jääd seisma ja siis tulebki stopp-märk lahti lammutada tähtedeks ehk seisa, tutvu olukorraga, orienteeru piirkonnas, planeeri tegevust, ära huupi rapsi, vaata, kus oled, püüa endast teada anda.”

Metsatuka demineerimise kontrollpunktis panevad võistkonna liikmed pea tööle, unustavad sõjafilmid, otsivad kümmekonna eseme hulgast plahvatusohtlikke.

“Võistlejatel on läinud tasavägiselt,” ütleb kaitseliitlane Roland Sillastu. “Aga paar asja on sellist, mida nad peavad plahvatusohtlikuks, nagu potikaas, mis meenutab maamiini, või elektroonikajubin, kui mingi juhe on küljes, arvatakse, et see võib plahvatada.”

MTÜ Pärnumaa Kodukandi koostööpartner on politsei- ja piirivalveamet, seepärast jagas Pärnu politseijuht Üllar Kütt viieliikmelistele võiskondadele Pärnjõe pargis välja kontrollpunktide asukoha kaardid ja nende läbimise ajagraafikud.

Silvia Paluoja

Maanteeameti ennetusosakonna eksperdid Gerli Grünberg ja Marika Luik selgitavad võistlejatele näidiste ja küsimustikuga, kuidas mõjub tarbitud alkoholikogus rooli taha istujat.

“Küsime näiteks, kas enamik alkoholist väljub organismist uriiniga või kas kohvijoomise järel oleme erksamad ja võime kohe rooli minna, kui oleme alkoholi tarbinud,” selgitab Grünberg. “Anname võistlejatele ette prillid, mis tekitavad kohese joobetunnuse, ehk manipuleerime inimese nägemismeelega ja nad peavad tegema paar ülesannet, kogedes, mis tunne on seda lahendada kaine peaga või siis, kui koordinatsioon on alkoholist häiritud.”

Raudteeohutuse kontrollpunkt hakkab silma kirjaga “Lase rong läbi” ja aasta tervisesõber, raudteeohutuse spetsialist Tamo Vahemets loeb kokku vastuste punkte.

“Riigi keskmine on seitse-kaheksa valet ja teil on viis valet,” ütleb ta Libatse võistkonnale.

Vahemetsa sõnul on kõvim pähkel küsimus, mida tähendab ülesõidukohtades fooris vilkuv valge tuli. Enamik vastab, et rongi ei tule, aga õige on, et foor töötab.

Kindla katuse all oli vaid üks kontrollpunkt, fotostuudio, kus võistlejad lähenesid ülesandele loominguliselt, kasutades koolimaja fuajees käepäraseid mööblitükke ja kujundasid neist kodukülale iseloomulikku tegevust. Ristiküla-Surju segatiim loob “rulapargi” kahest toolist, joogitopsipaarist lauakese alla ning Ristiküla külavanem, turvalisuse mängu veteran Robert Miller võtab naiste kõrval tõukerattaga sõitja poosi. Klõps ja värviline väljatrükk.

“Minu arvates on siiani selle ülesande kõige paremini täitnud Lindi kaluriküla võistkond, näete, nad on justkui paadis,” näitab Jüri Looring koos Andres Lainelaga senitehtut.

“Iga kord õpid midagi, Soometsas ja Uduveres oli lavastuslikku tegevust rohkem, aga seekord läksime alt sellega, et ei pannud Punase Risti kontrollpunktis kohe kindaid kätte,” nendib Miller.

Päike trügib pilvedest läbi, kui Pärnjõe pargis algab simmani eel autasustamine. Võistkondadele tänukiri, foto, tulekustutustekk ja koroonatõrje desovahendid ning võitjale Punase Risti Pärnumaa seltsilt 100 eurot koolitusraha ja maanteeameti kotike.

Allikas: parnu.postimees.ee