Eimar Veldre: Turvatunne algab kogukondlikust ühtehoidmisest

26.08.2020
Kevadine eriolukord ja jätkuv viirushaiguse puhangu oht on tuletanud hästi meelde, kuidas me üksteisest sõltume, ning et turvalisuse ja ohutuse tagamiseks peab igaüks oma panuse andma. Uus olukord on toonud uued reeglid. Kogukondlik turvalisus aga ei teki iseenesest. Selleks on vaja tuge ja soodsat keskkonda, millele aitab omakorda kaasa naabrivalve, kirjutab Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre.
 

Koroonaviiruse levikule saame vastu astuda vaid üksteise toel

Ilusad suveilmad, eemalolek uudistest ja puhkuste aeg võivad jätta mulje, et oleme naasnud kriisieelsesse aega, ent tegelikkuses on käes uus normaalsus. Eriolukord võib küll läbi olla, ent haiguspuhangu oht kestab ja viirushaiguste levimise ennetamiseks tuleb ka edaspidi hoolikalt käituda. Nii nagu bussipeatuses suitsetamine või autos lahtise turvavööga sõitmine ei ole kõigi huvides, on uuteks normideks kujunemas see, et poodi minnes puhastan käsi, haigena avalikus kohas ei liigu ja püsin kodus.

Kuigi näeme, et olukord on muutunud, siis ei toimu muutus meie käitumises päeva pealt. Uute ohutust ja turvalisust tagavate käitumismallide kujunemiseks ei piisa enam riigiasutuste teavituskampaaniatest või karistusähvardustest; peame olema ka üksteisele toeks ja seda soodustama.

Naabrivalve on üks sellistest organisatsioonidest, mis ühendab elanikke ühiselt tegutsema turvalise ja ohutu kogukonna eesmärgil – miks mitte ka näiteks koroonaviiruse leviku tõkestamisel, kus igaüks saab kohalikul tasandil anda oma panuse – kas naaber ikka hoiab eneseisolatsioonist kinni? Kas poes, mänguväljakutel ja avalikel üritustel hoitakse teistega mõistlikku vahemaad?

Koroonaleviku takistamise puhul lasub vastutus lisaks korrakaitseüksustele ka naabritel ehk meil endil – nii sinul kui ka minul.

Igaühe panusest koostegutsemiseni

Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringust selgub, et 92% Eesti elanikest peavad oma kodu ümbruskonda elamiseks turvaliseks. Seejuures on inimesed veendunud, et nad peaksid omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel ka ise aktiivselt osalema. Üks viis elu kohalikul tasandil turvalisemaks tegemiseks, on luua kodukohta üheskoos naabrivalve. Naabrivalve ei ole ainult vara või akna peal valvamine, vaid viis, kuidas kogukonnas väärtust luua. Tegemist on kõrge usaldusväärsusega vabatahtliku ühendusega – kõikidest vastanutest 77% usaldab või pigem usaldab vabatahtliku organisatsioonina naabrivalvet. Turvaline naabrus on justkui hea läbikäimisega kaasnev lisaväärtus ja võimalus ühiselt kodukohta panustada.

Oma kodukohas, külas, kortermajas või asumis selliselt ühinemine suurendab naabrite vahelist läbikäimist, üksteise tundmist ning ka oskust paremini märgata ja abistada. Uuringud näitavad, et just seda peetakse naabrivalve loomisel peamiseks ajendiks. Üheks olulisemaks kodukoha turvalisust tõstvaks teguriks on uuringu kohaselt elanike jaoks see, et naabrid tunnevad üksteist. Näiteks, kui mu naaber on just reisilt tulnud ja peab eneseisolatsioonis olema, ja mina tema naabrina sellest tean, siis on suurem tõenäosus, et ta ka kodus püsib ning ei liigu potentsiaalselt nakkusohtlikuna ringi.

Naabrivalvepiirkonna loomiseks pole vaja enamat kui tahet ja algatusgruppi. Asutamiseks sõlmitakse kohaliku algatusgrupi, politsei, kohaliku omavalitsuse ja Eesti Naabrivalve vahel leping, mis on aluseks koostööle ja naabrivalvepiirkonna edukale toimimisele ja paikkonna turvalisuse tagamisele. Politsei ja kohalik omavalitsus saavad piirkonnas endale kindla partneri, naabruskonna rahvas ühe kindla viisi, kuidas üheskoos ning partnerite abil ennetada ja lahendada turvalisuse probleeme ning koolituste ja nõustamise näol ka arengutoe üleriigiliselt naabrivalveühingult. Muide, ligi pooled uuringus osalenutest olid valmis ise ka osalema naabrivalves.

Naabrivalve annab kindlustunnet elanikele ja külalistele ning heidutab neid, kellel ei pruugi olla head kavatsused. Usun, et see vähendab ka eneseisolatsioonis olema pidavate inimeste ringiliikumist ja juba koroonaviiruse kandjaid kodus püsima.

Naabrivalve laiem mõju

Loomulikult tekib küsimus, et milleks kõike seda ette võtta – mis on naabrivalve laiemad mõjud, mis koduhoovist ja tänavast kaugemale ulatuvad? Mida rohkem on oma naabruskonda tundvaid inimesi, naabrite vahel head läbisaamist, seda enam hakatakse ka laiemalt märkama muresid ja olema üksteisele abiks. Turvalisus algab igaühest ja kogukondlikust koostööst. Hästi organiseerunud naabruskond tähendab seda, et seal juhtub vähem õnnetusi ja korrarikkumisi, inimesed tunnevad end turvalisemana ja on valmis ka enam panustama oma kodukoha arengutesse.

Ja tulles tagasi algusesse, siis üheskoos saab naabrivalve kindlasti anda oma panuse ka koroonaviiruse leviku takistamisse.

Allikas. Siseministeerium