Eesti Naabrivalve pakutav eakatele mõeldud häirenuputeenus, mis mujal Eestis populaarsust kogub, on jõudnud Saaremaale. Umbes nädal tagasi paigaldati esimene häirenupusüsteem Kuressaares ühte eramajja, kus seda vajas eakas naine.
Häirenuputeenuse abil soovib MTÜ Eesti Naabrivalve suurendada inimeste turvatunnet ning pakkuda neile meelerahu teadmisest, et õnnetuse korral tuleb naabrusest alati keegi appi.
Inimese koju paigaldatakse GSM sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ning seinale paigaldatavast lokaalsest GSM-keskusest. Lisaks paigaldatakse teenuse tellija koju tulekustuti. Nende seadmete abil on võimalik avastada tulekahju, edastada õnnetusteateid ning teavitada ka elektrikatkestustest.

Kaheksa telefoninumbrit
Eesti Naabrivalve maakondliku arendusjuhi Jüri Siimu sõnul seisneb häirenupu eelis selles, et hädasolija ei pea ise kutsuma kiirabi, päästeametit ega politseid, vaid teate abivajajast saab hoopis väljavalitud naaber oma mobiilile.
Seadmesse sisestatakse kaheksa varem kokku lepitud vabatahtliku reageerija telefoninumbrit. Aparaat saadab nendele välja kõnesid nii kaua, kuni esimene vastu võtab. Järgmised numbrid pärast seda enam teadet ei saa.
Käe küljes kantav häirenupp töötab seinale paigaldatavast vastuvõtjast kuni 100 meetri raadiuses. „Nupp on mõeldud kasutamiseks korteris või taluhoovis. Näiteks kaugele metsa ei ole mõtet sellega minna, seal see ei tööta,“ sõnas Siim.

Paigaldus ei maksa midagi
Seadme paigaldamine inimesele ei maksa midagi, kuid kasutamise eest tuleb Eesti Naabrivalvele tasuda 12-eurost kuumaksu. „Paneme süsteemi ise üles ja kui ei meeldi, viime ära jälle.“ Eesti Naabrivalve on süsteemid ise soetanud ning Siimu sõnul neid riiulis veel jätkub. Ühe komplekti maksumus on üle 400 euro.
„Olen Saaremaal käinud ohutuspäevi tegemas ja seda tutvustanud. Paljudel on häirenupu vastu huvi küll, aga kuumaks paneb vanemaid inimesi kahtlema. Olen öelnud, et see 12 eurot ju kedagi ei tapa, aga häirenupp võib päästa elu,“ selgitas Siim.
Värske häirenupu omanik
Ellen Kapsta ütles Meie Maale, et tema 12 eurot selle teenuse eest paljuks ei pea.
„Elukindlustust mul ei ole, mõlemad pojad on välismaal tööl ja tütar töötab sotsiaalministeeriumis,“ rääkis Kapsta. Ta lisas, et häirenupu lasi paigaldada tema tütar, kes kuumaksu on enda kanda võtnud.

Kukub tihti
Kapsta nentis, et kukub tihti 20 aastat tagasi saadud seljavigastuse tõttu ning omal jõul uuesti püsti saada on keeruline. Lisaks seljale on tal opereeritud puusa- ning põlveliigest. „Olen nagu metalli täis robot,“ lausus vanaproua naljatades. Ta märkis, et varem on ette tulnud olukordi, kus häirenupp oleks marjaks ära kulunud, näiteks õues kukkudes või öösel tualetti kinni jäädes. Kapsta kinnitas, et kui ta nuppu parasjagu käel ei kanna, hoiab ta seda siiski kogu aeg läheduses. „Sellega võib magama minna ja isegi duši all käia,“ lisas ta. Kõiki kaheksat vabatahtlikku reageerijat Kapsta leidnud ei ole, reageerijate nimekirjas on tema Kuressaares õppivad lapselapsed ning naabrinaine. Ellen Kapsta näitab käe peal kantavat häirenuppu.

Allikas: Meie Maa
Renat Ränk