www.err.ee

 

Kuigi eelmisel aastal langes registreeritud kuritegude arv, vähenes ka kuritegude lahendamise protsent.

Eelmise aasta jooksul registreeris politsei ligi 48 359 kuritegu ehk ligi 5,1% vähem kui üle-eelmisel aastal.

Samas langes selgelt ka kuritegude lahendamise protsent. 2008. aastal lahendas politsei 52,3% kõigist kuritegudest, kuid lõppenud aastal oli see protsent vaid 48,5.

Kõige vähem ehk 39,3% kuritegudest lahendati Põhja ringkonnaprokuratuuri piirkonnas. Järgnesid Viru (50,5%), Lõuna (59,3%) ja Lääne (61,4%) prokuratuurid.

Lahendatud juhtumite protsent ei langenud aastaga vaid Lääne prokuratuuri piirkonnas. Kõige suurem oli langus Lõuna prefektuuris, mis oli üle-eelmisel aastal lahendatud kuritegude protsendi osas esimene.

 

Majanduskuritegude arv kasvas

 

Kuigi kuritegude koguarv langes, siis näitab statistika võrreldes varasemate aastatega registreeritud majanduskuritegude hulga suurenemist, kuid seda vaid salakaubaveojuhtumite arvel.

Mullu registreeriti 987 majanduskuritegu ehk 208 kuritegu rohkem kui 2008. aastal, samas 2007. aastal registreeriti vaid 465 ning 2006. aastal 486 majanduskuritegu.

Salakaubaveona registreeritud kuritegude arv kasvas aastaga 3,5 korda ehk 113-lt 410 kuriteoni. Seda kasvu mõjutab alkoholi ja sigarettide lubatust suuremas koguses ületoomine Narva piiripunktis ning vähemal määral Kagu-Eesti piiripunktides.

Mullu registreeriti 134 rahapesu kuritegu, 2008. aastal oli see näitaja 128, 2007. aastal 49 ning 2006. aastal 28.

Võrreldes 2008. aastaga on ligi kolm korda suurenenud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise kuritegude hulk ehk mullu registreeriti neid 59, aasta varem aga vaid 21.

Mullu saadeti kohtusse 19 rahapesu ja viis kartellikokkuleppe kriminaalasja. Kohtusse saadeti ka esimene turumanipulatsiooni ning siseteabe väärkasutamise kriminaalasi.

Kui jätta majanduskuritegude statistkast välja salakaubavedu, siis vähenes majanduskuritegude hulk mullu viis protsenti.

 

Vägivallakuriteod on vähenenud

 

Enamlevinud vägivallakuritegusid registreeriti möödunud aastal 19 protsendi võrra vähem kui 2008. aastal. "Vägivalda registreeriti vähem nii kodudes kui ka avalikes kohtades ning vähenes ka raskete vägivallajuhtumite arv. Kusjuures tapmiste ja mõrvade koguarv langes üheksa protsenti – nende tagajärjel hukkus mullu 69 inimest, 2008. aastal oli hukkunuid 86 ning 2007. aastal 96," ütles justiitsministeeriumi asekantsler Heili Sepp.

Röövimiste arv vähenes aastaga 20 protsenti, varguste arv püsis möödunud aastaga samal tasemel. "Hoolimata paljude inimeste kartusest, et majanduslanguse tõttu tõuseb varavastaste kuritegude arv, räägivad numbrid teist keelt. Röövide arv on oluliselt vähenenud ning kui võrrelda 2008. aasta teises pooles registreeritud varguste arvu 2009. aasta sama perioodiga, siis kasv on vaid üks protsent," ütles Sepp.

 

Kuritegelik aktiivsus on suurim Tallinnas ja Ida-Virumaal

 

Mullu registreeriti Harjumaal 24 313, Ida-Virumaal 6449, Tartumaal 4876, Pärnumaal 2688, Lääne-virumaal 1916, Viljandimaal 1187, Raplamaal 1083, Võrumaal 935, Põlvamaal 931, Valgamaal 901, Järvamaal 801, Läänemaal 775, Jõgevamaal 755, Saaremaal 581 ja Hiiumaal 113 kuritegu.

Enim langes kuritegevus Hiiumaal, kus vähenes nii vara vastu suunatud kui vägivallakuritegevus. Enim kasvas kuritegevus Põlvamaal, kuid seda põhiliselt salakaubaveoga seotud juhtumite arvel.

 

Oliver Kahu, Marek Kuul