Põhikiri


Naabrivalve kaubamärk on registreeritud Patendiametis ning omab kaitset vastavalt kaubamärgiseadusele.
 
 
Mittetulundusühingu Eesti Naabrivalve põhikiri 
 
Mittetulundusühingu Eesti Naabrivalve põhikiri on kinnitatud 05.05.2000. a sõlmitud asutamislepinguga ja muudetud üldkoosoleku otsusega 14.05.2002; 07.05.2006; 05.05.2007; 21.01.2008.
 
 
1.      Üldsätted:

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Naabrivalve (edaspidi ühing), ingliskeelne tõlge: Estonian Neighbourhood Watch.
1.2. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik. Ühingul on oma pitsat, sümboolika ja pangaarve(d).         
1.3. Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.4. Ühing tegutseb vastavalt mittetulundusühingute seadusele. Ühing kasutab oma tulu vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja ei jaota kasumit oma liikmete vahel.
1.5. Ühingu eesmärgiks on:
1.5.1.      turvaline elukeskkond;
1.5.2.      kuritegevuse ennetamine läbi elanikkonna tegevuse;
1.5.3.      tõsta turvalisust kodudes ja ühiskonnas tervikuna;
1.5.4.      esindada elanikkonna huve turvalisuse tagamisel.
1.6. Ühingu eesmärkide saavutamiseks:
1.6.1.      tutvustab naabrivalve põhimõtteid;
1.6.2.      aitab kaasa naabrivalvepiirkondade tekkele ja nende tõhusale tegevusele;
1.6.3.      annab välja trükiseid ja korraldab koolitusi;
1.6.4.      arendab koostööd riiklike asutustega, omavalitsuste ja teiste mittetulundusühingutega.
1.7. Ühingu majandusaasta algab 1 jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.

2.      Ühingu vara

2.1. Ühingu varaks on talle kuuluvad asjad ja raha.
2.2. Ühingu rahalised vahendid saadakse tema liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest, ühingu põhikirjaliste eesmärkide realiseerimiseks korraldavatest üritustest saadavast tulust, annetustest ja muudest laekumistest.
2.3. Ühing vastutab kohustuste eest kogu varaga.

3.      Ühingu liikmed

3.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevus aitab kaasa ühingu eesmärkide saavutamisele läbi elanike vara kaitse ja ümbruskonna üldise turvalisuse tõstmise. Ühingu liikmeks astumiseks tuleb esitada avaldus ühingu juhatusele.
3.2. Ühingul on liikmed ja auliikmed.
3.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus oma järgmisel koosolekul alates liikmeks astumise kirjaliku avalduse esitamisest.
3.3.1.      Juriidiline isik peab kirjalikule avaldusele lisama registreeritud põhikirja koopia.
3.4. Kui juhatus keeldub taotlejat ühingu liikmeks võtmast, võib taotleja pöörduda üldkoosoleku poole. Juhatuse keeldumise puhul teatatakse taotlejale kirjalikult juhatuse otsusest ja keeldumise põhjustest 5 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Ühingusse vastuvõtmise otsustab lõplikult üldkoosolek kohalviibivate liikmete lihthäälte enamusega.
3.5. Liikmeks vastuvõtmisel peab juriidiline isik esitama oma esindaja üldkoosolekule.
3.6. Liikmeks vastuvõtmisel on uus liige kohustatud tasuma sisseastumismaksu ja jooksva aasta liikmemaksu ning andma allkirja põhikirjaga tutvumise kohta. Igaaastase liikmemaksu peab ühingu liige tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks
3.7. Sisseastumis- ja liikmemaksu suurus määratakse igal aastal üldkoosoleku poolt
3.8. Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel ühingust välja astuda
3.9. Juhatus peab rahuldama ühingu liikme väljaastumisavalduse 2 kuu jooksul. Ühingu liige loetakse ühingust väljaastunuks juhatuse poolt vastava otsuse tegemise päevast alates.
3.10. Ühingu liige võidakse arvata juhatuse otsusega ühingust välja järgmistel juhtudel:
3.10.1. kui ta ei ole majandusaasta lõpuks maksnud liikmemaksu;
3.10.2. kui ta kahjustab oma tegevusega ühingu mainet ja huve;
3.10.3. ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul.
3.11. Juhatus peab teatama oma taotlusest liige välja arvata 5 päeva jooksul, kus peab olema väljaarvamise põhjus. Liige, kelle kohta on tehtud selline otsus võib asja vaidlustada ja pöörduda üldkoosoleku poole. Ühingust väljaarvamise otsustab lõplikult üldkoosolek kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega.
3.12. Ühingu auliikmeks valitakse isik, kellel on eriti väljapaistvaid teeneid ühiskonna turvalisemaks muutmisel. Auliikme valib ühingu üldkoosolek. Auliikmel on õigus võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust. Auliige on vabastatud liikmemaksu tasumisest.
3.13. Juhatus peab liikmete registrit, kuhu kantakse ühingu liikmete andmed.
3.14. Ühingul on õigus välja maksta stipendiumit ja preemiat

4.      Liikmete õigused ja kohustused

4.1. Liikme õigused ja kohustused tekivad tema liikmeks vastuvõtmise päevast alates.
4.2. Ühingu liikmel on õigus:
4.2.1.      võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust;
4.2.2.      valida ja olla valitud ühingu juhatusse ja revisjonikomisjoni;
4.2.3.      saada teavet ühingu tegevuse kohta ja nõuda vastavat aruannet juhatuselt;
4.2.4.      esitada auliikme kandidaat;
4.2.5.      võtta osa ühingu üritustest ja algatada mitmesuguste küsimuste arutelu ning aktsioone;
4.2.6.      astuda ühingust välja;
4.2.7.      esindada ühingut juhatuse kirjalikul volitusel.
4.3. Ühingu liikmel on kohustus:
4.3.1.      järgida põhikirjast tulenevaid kohustusi ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
4.3.2.      teatama juhatusele vajalikud andmed liikmete arvestuse pidamiseks ning teatama uued andmed hiljemalt kuu jooksul pärast nende muutumisel;
4.3.3.      tasuda sisseastumismaksu ja  iga-aastast liikmemaksu;
4.3.4.      tasuda iga-aastast liikmemaksu ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta keskel.

5.      Üldkoosolek

5.1. Ühingu kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek.
5.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
5.2.1.      ühingu põhikirja muutmine;
5.2.2.      ühingu eesmärgi muutmine;
5.2.3.      ühingu juhatuse valimine;
5.2.4.      revisjonikomisjoni valimine;
5.2.5.      auliikmete valimine.
5.3. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada vähemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud toimumise koht, aeg ja päevakord.
5.4. Üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas.
5.5. Juhatus võib erakorraliselt kokku kutsuda üldkoosoleku järgmistel asjaoludel:
5.5.1.      oma initsiatiivil, kui seda nõuavad ühingu huvid;
5.5.2.      vähemalt 1/10 ühingu liikmete nõudmisel;
5.5.3.      revisjonikomisjoni nõudmisel.
5.6. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadustest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenutest. Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmete nõusolek, eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks, mis puudutavad ühingu liitumist, jagunemist või lõpetamist on vaja 4/5 liikmeskonna poolthääli.
5.7. Üldkoosolek valib revisjonikomisjoni, kelle ülesanne on:
5.7.1.      jälgida juhatuse tegevus vastavust põhikirjale;
5.7.2.     jälgida ühingu tegevuse vastavust põhikirjale ning vähemalt kord aastas revideerib ühingu finantsmajanduslikku asjaajamist informeerides selle tulemustest juhatust ja üldkoosolekut;
5.8. Ühingu liikmetel on üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel üks hääl. Liige võib hääleõigust kasutada isiklikult või esindaja kaudu, kellel on kirjalik volikiri. Ühingu liiget võib esindada ainult teine ühingu liige.
5.9. Üldkoosoleku kohta tehakse protokoll, millele kirjutavad alla juhataja ja protokollija.

6.      Juhatus

6.1. Juhatus on ühingu alaliselt tegutsev juhtimisorgan. Juhatus on vastutav ühingu üldkoosoleku ees.
6.2. Juhatusse võib kuuluda üks kuni viis liiget ja juhatuse koosseis määratakse üldkoosoleku otsusega kolmeks aastaks.
6.3. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ja vähemalt pooled juhatuse liikmete elukoht peab olema Eesti.
6.4. Juhatus valib esimehe, kes peab olema Eesti Vabariigi kodanik. Kui juhatuses on ainult üks liige, täidab ta juhatuse esimehe kohustusi. Juhatus planeerib ühingu tegevust ja arengut ning kõigil juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut õigustoimingutes.
6.5. Juhatuse pädevusse kuulub:
6.5.1.      ühingu liikmeks vastuvõtmine ja väljaarvamine;
6.5.2.      ühingu liikmete registri pidamine;
6.5.3.      ühingu raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;
6.5.4.      ühingu töötajate töölevõtmine ja vabastamine;
6.5.5.      raamatupidamise aruande ja tegevusaruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule;
6.5.6.      muude küsimuste otsustamine;
6.5.7.     Juhatusel on õigus vabastada või vähendada naabrivalve ühingu liikme liikmemaksu. Juhatus esitab igal aastal üldkoosolekule aruande liikmemaksust vabastamise või summa vähendamise korral
6.6. Juhatuse koosolekud toimuvad regulaarselt vähemalt neli korda aastas.
6.7. Juhatus võtab vastu otsuseid kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega. Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka kokku tulemata. Sel juhul loetakse otsus vastvõetuks kui poolt hääletavad kirjalikult 2/3 juhatuse liikmetest.
6.8. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande seaduses sätestatud korras ja esitab aruande revisjonikomisjonile ja üldkoosolekule. Majandusaastaaruande kinnitab üldkoosolek.
6.9. Juhatus võib tööle võtta tegevdirektori.
6.9.1.      tegevdirektori õigused ja kohustused määrab kindlaks juhatus;
6.9.2.      tegevdirektor esindab ühingut ainult volituse alusel;
6.9.3.      tegevdirektor võtab osa juhatuse- ja üldkoosolekutest.

7.      Ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

7.1. Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud alusel ja korras. Ühing võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga ja jaguneda ainult mittetulundusühinguteks.
7.2. Ühingu tegevus lõpetatakse:
7.2.1.      üldkoosoleku otsusega;
7.2.2.      kui ühingusse on jäänud vähem kui kaks liiget;
7.2.3.      pankrotimenetluse alustamisel;
7.2.4.      muude seadusega ettenähtud põhjustel.
7.3. Ühingu lõpetamisotsuse kandmiseks registrisse esitab juhatus avalduse, millele lisatakse üldkoosoleku protokoll.
7.4. Ühingu lõpetamisel on likvideerijateks juhatus, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.
7.5. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik- õiguslikule juriidilisele isikule

8.      Lõppsätted

8.1. Eesti Naabrivalve kuulub kandmisele Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
8.2. Käesolevas põhikirjas reguleerimata küsimused lahendatakse vastavalt seadusele.