• Väljaõppekontseptsioon

Naabrivalve sektori väljaõppekontseptsioon


EESMÄRK
Viia läbi naabrivalvealane väljaõpe sektoriliikmetele, mille järel väljaõppes osalenu on võimeline iseseisvalt tegutsema naabrivalve sekkumist nõudvates tüüpolukordades.

OSALEJAD
Naabrivalve sektori liikmed, MTÜ Eesti Naabrivalve, politsei, turvafirma Falck.

VÄLJAÕPPE LÄBIVIIMINE
Väljaõpe viiakse läbi neljas etapis, milleks on:
  1. Individuaalne teoreetiline väljaõpe
  2. Teoreetiliste teadmiste kontroll
  3. Praktiline harjutus
  4. Sektori kui organisatsiooni koostöö teiste organisatsioonidega

Esimesed kolm etappi hõlmavad sektori üksikliikme väljaõpet, individuaalset naaber- naaber tüüpi suhtlemist, tegutsemist tüüpolukordades, mis nõuavad suhtlemist väljapoole läbi sektorivanema või hädajuhtumitel otse politsei või turvafirmaga. Neljas etapp hõlmab sektori kui organisatsiooni tegevust koostöös teiste organisatsioonidega (politsei, linnaosavalitsus, päästeamet jne).

Väljaõppe esimesed kolm etappi viiakse läbi selliselt, et see võimalikult vähe tõmbaks sektoriliikmeid eemale nende igapäevasest tegevusest. Neljas etapp eeldab ühist koordineeritud tegutsemist.

Etappide kirjeldus:

1. etapp- Individuaalne teoreetiline väljaõpe

Esimesel etapil tutvuvad sektori liikmed sektorivanema poolt väljajagatava infomaterjaliga, õpivad tundma oma sektorit, harjutavad ennast tähele panema sektoris tavapärast tegevust ja kõrvalekaldeid sellest. Tutvutakse tegevusjuhistega tüüpolukordades.

Etapi pikkus- kuni kaks nädalat

2. etapp- Teoreetiliste teadmiste kontroll

Sektorivanema poolt jagatakse välja testid, kus tuleb leida vastused esimeses etapis väljajagatud materjalide põhjal. Vastused pannakse sektorivanema postkasti või saadetakse e.mailiga. Testid on mõeldud eelkõige enda kontrollimiseks ja varemloetud info kinnistamiseks. Hindeid testide eest ei panda, kuid sektorivanem annab igale sektoriliikmele individuaalse tagasiside, samuti annab sektorivanem nimesid nimetamata ühise tagasiside sektori üldisest tasemest.

Etapi pikkus- kuni kolm nädalat. Sõltuvalt testide tulemustest korratakse vajadusel teste 2-3 korda.

3. etapp- Praktiline harjutus

Sektoriliikmed teevad oma sektoris patrullreidi. Sektorivanemaga kooskõlastatakse patrulli teostamise aeg. Patrullimine seisneb selles, et jalutatakse läbi oma sektori piirkond, märgitakse ära oma tähelepanekud kõrvalekallete osas tavaolukorrast sektoris, vajadusel täidetakse naabrivalve vaatlusprotokoll või tehakse mõne isiku isikukirjeldus. Patrullija tegevus toimub vastavalt esimeses ja teises etapis õpitule. Tulemused edastatakse sektorivanemale, kes annab nii individuaalse kui üldise tagasiside.

 Patrullimise saab ühildada õhtuse jalutuskäiguga enne magaminekut koos abikaasaga, töölt kojutulekuga natukene pikema ringiga, laupäevahommikuse jalgsi poeskäiguga jne. Patrullimise aeg on vajalik sektorivanemaga kokku leppida seetõttu, et patrullijale mõned “lõksud” üles seada. Mingit adrenaliini ülespumpavat olukorda siiski ei ole plaanis ette sööta, seetõttu võib patrullimise rahumeeli ühildada mõne muu plaanitud jalutuskäiguga.

Etapi pikkus- üks kuni kaks patrulli sõltuvalt tulemustest.

4. etapp- Sektori kui organisatsiooni koostöö teiste organisatsioonidega

Esialgu viiakse läbi valikuliselt üksikutele sektoriliikmetele. Hõlmab sektori koostöö organiseerimist ja koordineerimist teiste organisatsioonidega seoses suurenenud kuritegevusega, looduskatastroofide tagajärjel toimunud tagajärgede likvideerimisel jne. Kollektiivne väljaõpe sektorile viiakse läbi vastavalt vajadusele MTÜ Eesti Naabrivalve, politsei, Päästeameti või linnaosavalitsuse juhtimisel.

Etapi pikkus- ei määratleta.

TULEMUS
Esimese kolme etapi läbimisel on kõik sektoriliikmed võimeliselt iseseisvalt tegutsema tüüpolukordades. Sektori esmase võimekuse tegutsemiseks partnerina teiste organisatsioonidega tagab osade sektoriliikmete osalemine väljaõppe neljandal etapil.

 

Välja töötanud
Tiit Kruusalu
Pääsküla I Naabrivalve Sektori vanem