• Peatükkide ülevaade

Peatükkide ülevaatamine

 1. peatükk. PROJEKTI ALGATAMINE JA KOOSTAMINE

Selles osas juhitakse tähelepanu naabrivalveõppe neile asjaoludele, mida peab õpetaja arvestama koolitust alustades. Tutvustatakse oskusi ja võtteid, mis aitavad seada eesmärke, kavandada eesmärgile jõudmise üldisi ja üksikasjalikke abinõusid ning kontrollida, et tegevus oleks kogu õpiaja kestel eesmärgipärane.

Raamatu selle osaga tutvunud õpetaja peab olema võimeline selgitama, mis ülesanded tal on vaja õppe alustamiseks täita, ning oskama korraldada koosoleku oma õppe- ja tegevuskava arutamiseks.

Esimene peatükk jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas tutvustatakse teemat ja selgitatakse, kuidas oma tegevust kavandada. Teises on käsitletud õppe korralduslikku külge, mis võiks olla avakoosoleku teema.

Igal korrakaitseüksusel peaks olema oma naabrivalvekava. Selle peatüki eesmärk on neid kavu täiendada, mitte asendada.

2. peatükk. TEABEVAHETUSE PÕHIMÕTTED

Selles osas käsitletakse teabevahetuse üldpõhimõtteid ja informatsioonvahetuse parandamiseks rakendatavaid abinõusid ning teabe oskamatu edastamise tõttu tekkivaid probleeme ja nende lahendamise võimalusi. Õppematerjali omandanu peab oskama teabevahetuse nelja põhimõtet kirjeldada ning neid politseiga ja õppetöös osalejatega suheldes rakendada.

Teabevahetuse põhimõtteid tutvustav peatükk koosneb samuti kahest osast, esimeses leidub näpunäiteid hea suhtlemistava kohta ning teises õppetöö korraldamise juhiste kohta.

3. peatükk. KOOSOLEKU KORRALDAMINE JA JUHATAMINE

Selle peatüki eesmärk on õpetada korraldama ja juhatama koosolekuid. Antakse teavet selle kohta, kuidas valida koosoleku toimumise kohta; õppida õigesti kasutama aega, et tulla toime ajapiiranguga; kavandada koosoleku päevakorda ning valida mitmesuguste komisjonide liikmeid ja jagada neile kohustusi.

Esimeses osas on esitatud koosoleku korraldamise üldnõuded, teises osas leidub juhiseid koosoleku üksikasjade kohta ja antakse soovitusi koosolekul osalejate kohta.

4. peatükk. NAABRIVALVEÜRITUSE RAHASTAMINE

Selles peatükis selgitatakse naabrivalveürituste rahastamise võimalusi. Ürituse korraldajal soovitatakse kõigepealt selgitada valdkonnad, kus abi on kõige rohkem vaja ja millist liiki abi vajatakse. Selles peatükis antakse nõuandeid, kuidas teha üritus võimalikele rahastajatele külgetõmbavaks ja leida sponsoreid. Koolituse eesmärk on õpetada koostama üritust tutvustavaid kirju rahastajatele ja tutvustada nende valimise põhimõtteid ning anda psühholoogilist laadi juhiseid sponsoritega suhtlemiseks.

Nagu eelmistelgi peatükkidel, on ka siin kaks osa: esimeses tutvustatakse rahastamise ja sponsorluse üldpõhimõtteid ning teises selle valdkonna õppe korraldust.

5. peatükk. AVALIKKUSELE MÕELDUD REKLAAM

Viiendas peatükis õpetatakse koostama naabrivalveüritust tutvustavat mõjuvat reklaami ja tutvustatakse eduka reklaamitööstuse meetodeid ning hästi toimivate avalikkussuhete kujundamise võimalusi. Põhirõhk ongi sellel, et õpetada koolituses osalejaid aru saama, mis teeb reklaami mõjuvaks. Ühe ülesandena koostavad õppurid reklaami oma naabrivalveürituse kohta.

 Esimeses osas on soovitused avalikkusele mõeldud reklaami koostamiseks ja kujundamiseks ning teises tutvustatakse reklaami koostamiseks ja kujundamiseks tehtavat rühmatööd. Peale oma ürituse kohta koostatud reklaami võib julgelt kasutada ka naabrivalvekeskuse buklette ja plakateid.

6. peatükk. ESINEMISOSKUSE ARENDAMINE

Peatüki eesmärk on arendada koosolekul esinemise oskust. Õpetatakse kavandama ettekande sisu ja juhitakse tähelepanu asjaolule, et ettekanne peab alati sisaldama olulist teavet. Antakse juhiseid selle kohta, kuidas ettekannet liigendada ja esitada nii, et kuulajatel on seda huvitav ja kerge jälgida.

Peatüki esimene osa sisaldab ettekande koostamise ja esitamise üldjuhiseid, teises õpetatakse tegema rühmatööd lühiettekannete koostamiseks ja esitamiseks.

7. peatükk. NAABRIVALVET TUTVUSTAVA VÄLJAANDE KOOSTAMINE

Selles peatükis õpetatakse, kuidas sõnastada, kujundada ja küljendada naabrivalveüritusi tutvustavaid väljaandeid. Esimeses osas on põhirõhk kujundamisel, teises osas aga tutvustatakse rühmatöövõimalusi.

8. peatükk. NAABRIVALVEPROJEKTI UUENDAMINE

Käesolev peatükk käsitleb probleeme, millega puututakse kokku naabrivalve projekti taaskäivitamise puhul. Eesmärk on anda teadmisi, mille abil saab ülevaate projekti ees seisvatest probleemidest ja sellest, mida teha projekti taaskäivitamiseks.

Selle õppesessiooni lõpuks peaksid osalejad olema võimelised:

  • esitama küsimusi, mis on projekti uuendamiseks olulised;
  • organiseerima projekti tuleviku arutamiseks ja planeerimiseks koosoleku.

 Peatükk on kaheosaline:

  • esimene osa sisaldab teemat arendavaid märkmeid, mis seletavad, kuidas välja selgitada projekti probleeme ja valukohti;
  • teine osa koosneb märkmetest õppesessiooni läbiviimiseks, mida saab kasutada projekti koosoleku kokkukutsumisel ja juhatamisel.

Märkus: Selle peatüki juures on kasulik veelkord heita pilk peatükile “Projekti algatamine ja koostamine”, kuna see sisaldab palju informatsiooni projekti uuendamise kohta.

9. peatükk. TURVALINE ÜMBRUS

Käesolev peatükk aitab projekti liikmeil paremini mõista:

  • turvalise ümbruskonna olemust - kuidas seda partnerluse abil saavutada;
  •  partnerluse mõju naabrivalve projektile.

Peatüki lõpuks peaksid projektis osalejad suutma koostada ülevaate oma piirkonna kuritegevusest ja korrarikkumistest.

Peatükk on kaheosaline:

  • esimene osa koosneb teemat arendavatest märkmetest, mis annavad teavet kuritegevuse ja korrarikkumiste ülevaate koostamise kohta;
  • teine osa sisaldab märkmeid õppesessiooni läbiviimiseks.

10. peatükk. ISIKLIK TURVALISUS

Käesolev peatükk käsitleb isiklikku turvalisust nii kodus kui väljaspool seda. Selle peatüki lõpuks peaksid projektis osalejad olema võimelised:

  • ära tundma võimalikke riskiallikaid isiklikule turvalisusele;
  • võtma kasutusele konkreetseid samme oma isikliku turvalisuse suurendamiseks.

Peatükk on kaheosaline:

  • esimene osa sisaldab teemat arendavaid märkmeid ja sealhulgas ka tervet rida fakte isikliku turvalisuse eri aspektide kohta;
  • teises osas on märkmed õppesessiooni läbiviimiseks, mis aitavad eelpool nimetatud faktidele tuginevalt läbi viia õppesessioone.

11. peatükk. EHITISTE JA OMANDI TURVALISUS

Käesolev peatükk aitab projektis osalejatel rakendada suuremaid turvalisuse meetmeid kodudes.

Samu printsiipe võib rakendada nii kodus kui töökohas. Peatüki eesmärk on inimeste mõistuse ja mõningate teadmiste abil vähendada kuritegevust ja hirmu selle ees.

Selle peatüki lõpuks peavad projektis osalejad:

  • mõistma omandi turvalisuse järelevalve vajadust; oskama hinnata potentsiaalseid riske;
  • oskama avastada hoonete turvalisuse tugevaid ja nõrku külgi; mõistma, millised tegevused on prioriteetsed; olema kindlad, et naabrivalve projekt suudab muuta ümbritsevat kogukonda.

Peatükk on kaheosaline:

  • esimene osa sisaldab teemat arendavaid märkmeid, kus on eraldi faktilehekülgedena ära toodud erinevad hoonete turvalisust puudutavad aspektid;
  • teises osas on märkmed ja ülesanded (koos vastustega) õppesessiooni läbiviimiseks.

12. peatükk. KODU KAITSMINE TULEKAHJU EEST

Peatüki eesmärk on aidata projekti liikmetel mõista tulekahjude vastaste vahendite ja meetmete praktikas rakendamise vajalikkust.

Peatüki siht on suunata inimesi terve mõistuse ja mõningate algteadmiste abil tulekahjude riski vähendamisele kodudes ja naabruskonnas tervikuna.

Peatüki lõpuks peaksid projektis osalejad suutma:

  • mõista lihtsa tuleohutuse ülevaatuse tegemise vajadust;
  • hinnata potentsiaalseid riske;
  • tuvastada ehitiste tuleohutusealaseid tugevaid ja nõrku külgi;
  • identifitseerida prioriteetseid tegevusvaldkondi;
  • mõista naabrivalve projekti rolli ühiskonnas.

Peatükk on kaheosaline:

  • esimeses osas on teemat arendavaid märkmed, mis hõlmavad faktimaterjali tuleohutuse kohta;
  • teises osas on märkmed õppesessiooni läbiviimiseks ja ülesanded (koos vastustega).

13. peatükk. SÕIDUKITE TURVALISUS

Käesolev peatükk käsitleb sõidukite (autode, mootorrataste, haagissuvilate jne) turvalisust.

Selle peatüki lõpuks peaksid projektis osalejad suutma:

  • tuvastada sõidukite turvalisuse ohte;
  • rakendada meetmeid sõidukite turvalisuse suurendamiseks.

Peatükk on kaheosaline:

  • esimeses osas on teemat arendavad märkmed, mis hõlmavad materjale sõidukite turvalisusest;
  • teine osa sisaldab märkmeid õppesessiooni läbiviimiseks.

Kuidas seda õppematerjali kasutada

Nagu juba varem märgitud, koosneb õppematerjal peatükkitest, mida võib kasutada täies mahus kui ka osadena või lisamaterjalina.

Koolituse planeerimine

Enne kui antud materjali kasutama hakata, tuleb otsustada, mida teie õppeplaan peab kindlasti sisaldama ja koostama õppekava.

Üks võimalus on arutada koolituse mahtu ühel oma regulaarsel koosolekul. Selles faasis on võimalik otsustada, milliseid peatükke tuleb kindlasti käsitleda ja millises järjekorras tuleb seda teha.

Kui koolitus otsustatakse läbi viia sellisel kujul nagu käesolevas õppematerjalis, oleks kasulik koostada ajakava, kust fikseeritakse õppesessioonide toimumise ajad ja teemad. Õppesessiooni pikkus ei tohiks ületada ühte tundi. See tähendab, et koolitust saaks korraldada regulaarsete koosolekute raames või eraldiseisvate loengutena väljaspool koosolekuid.

 Koolituse saab läbi viia ka nädalavahetustel, mis võimaldab korraga läbi võtta rohkem materjali. Loomulikult sõltub selline korraldus inimeste võimalustest ja ajast.

Teemat arendavad märkmed

Teemasse süüvimiseks on õppesessioonidel võimalik kasutada kasulikke taustamaterjale, mis aitaksid osalejatel antud valdkonnast paremini aru saada. Antud märkmetest võib teha koopiaid ja jaotada neid loengu ajal või enne koolituse algust.

Õppesessiooni läbiviimine

Iga õppesessiooni läbiviimiseks vajalikud märkmed on antud kompleksse kogumina ja sisaldavad kogu informatsiooni, mida selle õppesessiooni läbiviimiseks vaja on. Siiski on vaja enne õppesessioonide läbiviimist teha ettevalmistusi:

  • lugeda läbi iga peatüki teemaarenduse märkmed;
  • lugeda tähelepanelikult läbi õppesessiooni läbiviimiseks vajalikud märkmed;
  • teha ise vajalikke täiendusi ja märkmeid lisamaterjali lehtede vabadel servadel;
  • kontrollida, kas kõigile osalejatele on tehtud koopiad vajalikest abimaterjalidest ja faktimaterjalidest;
  • vajadusel teha kodus õppesessioonide läbiviimise proove.

Kui te pole harjunud inimeste ees esinema või loenguid läbi viima, peaksite läbi töötama esinemisi ja ettekandeid käsitleva peatüki, mis annab avalikeks esinemisteks häid näpunäiteid.

Vajalikud materjalid

Enamus õppesessioonideks ei ole vaja erilist varustust peale kirjutusvahendite, paberi ja jaotusmaterjalide.

Spetsiaalset varustust ja materjale on vaja järgmisteks õppesessioonideks:

  • avalikkusele suunatud reklaammaterjale käsitleva peatüki juures - koopiad ajalehtedest, ajakirjadest ja reklaamidest;
  • videomagnetofon teabevahetust ja koosolekuid käsitlevate peatükkide juures.

Võimalusel võib kõikide õppesessioonide juures kasutada ka tahvlit ja markereid/kriiti, et oleks võimalik rühmaülesannete puhul üles märkida arutelude tulemusi.

Materjali kohandamine

Kuigi õppematerjali peatükid on terviklikud ja küllaldased, võib neid alati laiendada ja kohandada, kasutada lisamaterjale, käsitleda teemat sügavamalt või anda teemale kohalik dimensioon.

Õppesessioonidel võivad esineda eksperdid, kes annaksid oma panuse teatud teemade laiemaks ja sügavamaks käsitlemiseks.