• Ühingu 2013 aasta majandusaasta aruanne

MTÜ Eesti Naabrivalve
Majandusaasta aruanne
01.01.2013 – 31.12.2013

Aadress: Tatari 12, Tallinn 10116                         Majandusaasta aruanne 2013. a.pdf
Registrikood: 80130248
Sidevahendid:

  • Tel: +372 6 522 522
  • GSM: +372 5 136 630
  • Fax: +372 6 522 522
  • E-post: info@naabrivalve.ee 

              Põhitegevusala: Elanikkonna turvalisuse tõstmine

              Ettevõtluse vorm: Mittetulundusühing

TEGEVUSARUANNE 2013
 

 Eesti Naabrivalve ühingu põhikirjalisi eesmärke täitsid 2013 aastal järgnevad peamised tegevusvaldkonnad:
1. Eesti Naabrivalve (ENV) ühingu arendamine
2. Naabrivalve liikumise edendamine
3. Koostööprojektid ja rahvusvaheline koostöö

Olulisemad ühingu rahastajad 2013 aastal olid:
- Politsei- ja Piirivalveamet
- Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)
- Eesti Välisministeerium
- Tallinna Linnavalitsus

Ühingu juhatus ja töötajad:
Ühingu tegevust korraldas neljaliikmeline juhatus (Tarmo Vaik, Veiko Randlaine, Tiina Ristmäe ja Lauri Tabur), mis valiti 16.05.2012 toimunud üldkoosolekul. Juhatuse tööd juhtis juhatuse esimees Tarmo Vaik. Aasta jooksul viidi läbi 12 juhatuse koosolekut. Juhatuse liikmed ENV
juhtimise eest tasu ei saanud.
Põhikohaga töötavaid isikuid oli 2013 aastal 1, käsunduslepinguga 3, kellele arvestati palka 39 854 eurot (sotsiaalmaksu tasuti 13 550 eurot). Lisaks ühingu töötajatele aitasid eesmärkide täitumisele igapäevaselt kaasa ühingu liikmed, andes vabatahtlikuna panuse oma kodukoha turvalisuse suurendamisel.

Täname kõiki vabatahtlikke ühingu arengusse panustamast!

Eesti Naabrivalve ühingu arendamine.
Jätkati naabrivalve sektorite andmebaasi uuendamist. Kõik aasta jooksul loodud sektorid sisestati uude andmebaasi, jätkati varem loodud sektorite andmete korrastamist ja sisestamist uude andmebaasi.
Ühingu töötajad osalesid mitmetel vabaühendustele suunatud täiendkoolitustel, seminaridel ja konverentsidel. Viidi läbi piirkondlikke koolitusi ja infopäevasid ühingu liikmetele.
ENV esindaja osales Viimsi ja Raasiku valla korrakaitsekomisjoni töös. Osaleti Tallinna vabaühenduste võrgustiku töös ja ENUT võrdõiguslikkuse ümaralaua töös.
Ühingu töötajad osalesid paljudes piirkondlikes ettevõtmistes ja projektides, mille eesmärgiks on suurendada turvalisust, vähendada vigastusi ja ohtu sattumist.

Naabrivalve liikumise edendamine
Naabrivalve ühingu liikmetele pakuti jätkuvalt võimalusi end koolitada, ühingu kodulehel tutvustati koolituste nimekirja (16 teemat). Läbi viidi esmaabi, tuleohutuse ja üldturvalisuse teemalisi koolitusi, kokku 9 koolitust. Piirkonniti toimus 7 naabrivalve ümarlauda, arutati elanike turvariske ja nende likvideerimise võimalusi. Elanikke informeeriti naabrivalve tegevustest kodulehe, sotsiaalmeedia ja ajalehe vahendusel. 2013 aasta jooksul avaldati 52 ajaleheartiklit peamiselt kohalikes ajalehtedes.
Loodud ja olemasolevatele sektoritele pakuti nõustamisteenust, abi probleemide lahendamisel, tuge ametitega suhtlemisel. Eesti Naabrivalve ühingu poolt levitati naabrivalve ja turvatemaatilist informatsiooni, milles sisaldusid uudised, nõuanded, statistika, tähelepanekud, üleskutsed, isikute otsingud, kuritegevuse trendid, liiklusohutus ning info ühingu arengutest. Selleks kasutati e-kirja otsepostituse süsteemi, sotsiaalmeedia kanaleid internetis, ajakirjandust ja raadiot.
Perioodil 01.01-31.12.2013 liitus naabrivalvega 243 leibkonda 21 erinevast piirkonnast. 2013 aasta lõpuks oli naabrivalvega liitunud kokku 10780 leibkonda 514 piirkonnast üle Eesti.
Enamus uutest piirkondadest moodustati Harjumaal. Uusi piirkondasid tuli juurde veel Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Saaremaal, Raplamaal, Jõgevamaal, Viljandimaal ja Järvamaal.
Kõikides piirkondades käivitati naabrivalve tegevused tänu tublidele ja aktiivsetele kohalikele elanikele, kes hoolivad oma kodukoha turvalisusest ja soovivad piirkonna turvalisuse tõstmiseks anda oma vabatahtliku panuse. Algatust ja koostööd toetasid omaltpoolt politseiametnikud,
päästeametnikud ning turvaettevõtete töötajad, kes aitasid läbi viia elanikele infopäevasid ning andsid inimestele soovitusi kuidas oma kodu turvalisemaks muuta ja kuidas käituda ohuolukordades. Tugev positiivne mõju oli jätkuvalt ka omavalitsuste toetaval suhtumisel.
Naabrivalve ühing osales 44 korral traditsioonilistel, turvalist elustiili propageerivatel üritustel, mida korraldasid ühingu koostööpartnerid. Sellised üritused olid turvapäevad, infopäevad, külapäevad, laadad erinevates piirkondades üle Eesti. Turvapäevade raames said inimesed näha päästetehnikat, mida kasutavad päästjad reageerimiseks nii vee peal kui maal, erinevaid simulatsioone, informatiivseid ettekandeid jne.
Sarnased turvapäevad on atraktiivsed ja külastajate hulgas leidub alati inimesi, kes naabrivalve võimalused just seal enda jaoks avastavad.
2013 aastal viidi esmakordselt Naabrivalve poolt algatades läbi ka 3 lastele suunatud turvapäeva, millel osalesid koostööpartneritena kohalik omavalitsus, politsei ning kohalikud lasteaiad. Laste osalus lastele suunatud turvapäevadel oli rohkearvuline, ühel neist lausa üle 100 lapse, kellele lisandusid veel nende vanemad. Lisaks üritustele tutvustati naabrivalve tegevusi ja põhimõtteid 138 koosolekul koostööpartneritega üle Eesti. Naabrivalve liikmetega toimus 177 koosolekut üle Eesti, mille raames arutati peamiselt piirkonna turvalisuse tõstmise võimalusi.

Koostööprojektid ja rahvusvaheline koostöö
2013 a. alustatud või jätkunud suuremad projektid:

Eesti Naabrivalve 2013. a. majandusaasta aruanne

Häirenupu teenuse projekt „Eakate ja puuetega inimeste turvalisuse tõstmine vabatahtlike kaasabil“, rahastaja oli Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Šveitsi Vabaühenduste Fond, projekti eelarve on 46 971,42 eurot. Projekt lõppes 31.10.2013. Projekti eesmärgid täideti, projekti käigus paigaldati häirenupp 52-le abivajajale. KÜSK-lt saadud finantseeringu toel alustatud Häirenupu teenust pakutakse jätkuvalt. Saadud tuludest soovitakse osaliselt finantseerida Eesti Naabrivalve ühingu tegevuskulusid.

Eesti ja Moldova koostööprojekt „Kogukonna turvalisuse arendamine Moldova maapiirkondades läbi Eesti Naabrivalve kogemuse“: projekti on kaasatud mõlema riigi siseturvalisusega tegelevad ametkonnad, Moldova Suursaatkond Eestis, ja teisi olulisi partnereid. Projekti rahastajad olid Avatud Eesti Fond ja Eesti Välisministeerium, eelarve 56 734 eurot. Projekt lõppes 31.12.2013. Projekti käigus loodi Moldovasse 41 naabrivalve sektorit. Projekti käigus viidi läbi 2 Eesti-Moldova ühiskoolitust. Toimus ka 2 õppereisi, mille käigus ühel kord käisid Moldova esindajad Eestis, kelle hulka kuulusid politsei, Siseministeeriumi, ajakirjanikud, vabaühendused, kohaliku omavalitsuse esindajad ning ühel korral Eesti esindajad Moldovas, kelle hulka kuulusid politsei, Justiitsministeeriumi ja MTÜ Eesti Naabrivalve esindajad.
Tallinna Linnavalitsuse toetusel viidi läbi projekt „Eesti Naabrivalve Tallinna piirkonna tegevuste arendamine ja heakorra tagamise toetamine vabatahtlike kaasabil" Projekti eelarve oli 10 000 eurot. Projekti vältel kaardistati Nõmme kõik piirkonnad, kus esineb heakorrarikkumisi ning  esineb ohtu inimeste turvalisusele Nõmme linnaosas. Projekti eesmärk täideti edukalt.

Osaleti poliitikauuringute keskuse PRAXIS projektis “Valitsuse valvurid”.

Raplamaal, Läänemaal ja Harjumaal osaleme üle-maakonnalises traumaennetusvõrgustikus (osalejateks veel maavalitsus, Punane Rist, Lääne-Eesti Päästekeskus, politsei, Kaitseliit jne).
Eesti Naabrivalve on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu liige.
Eesti Naabrivalve osaleb Tallinna Vabaühenduste võrgustiku töös.
Eesti Naabrivalve esindajad osalevad mitmete omavalitsuste korrakaitsekomisjonides.
Lisaks rahvusvahelisele koostööprojektile Eesti ja Moldova vahel, vahetati naabrivalve alast informatsiooni veel erinevate riikidega (tihedam suhtlus aastal 2013 oli Taani, Austria, Läti, Leedu ja Soome esindajatega), tutvustati Eestis kasutusel olevat NV mudelit ning arutati võimalikke koostöökohti tulevikus.
Alanud aasta on MTÜ Eesti Naabrivalve jaoks juba neljateistkümnes ning endiselt on naabrivalve liikumine odavaim ja populaarne kogukonna turvalisuse tõstmise viis, mis toimub vabatahtluse alusel. Liikumise moto seisneb põhimõttes: hooli, märka, reageeri. Ühingu arengustrateegia järgmiseks majandusaastaks hõlmab endas nelja peamist tegurit:
1. Stabiilse rahastuse tagamine ettevõtte jätkusuutlikuks tegutsemiseks.
2. Meediakajastuste kasvatamine ja imagokujundamine kohaliku tähtsusega ajalehtedes, ühingu kodulehel ja sotsiaalmeedias.
3. Naabrivalve sektorite aktiivsuse kasvatamine läbi aktiivse infovahetuse ühingu liikmetega.
4. Naabrivalve häirenupu projekti eesmärkide elluviimine.
Täpsema lisainformatsiooni ja ülevaateid projektidest leiab ühingu kodulehelt www.naabrivalve.ee.

Marek Väljari
Tegevjuht