• Ühingu 2009 aasta majandusaasta aruanne

MTÜ Eesti Naabrivalve

Majandusaasta aruanne

01.01.2009 – 31.12.2009

Aadress: Tatari 12, Tallinn 10116        Majandusaasta aruanne 2009. a.pdf
Registrikood:
80130248              

Sidevahendid:

  • Tel:               +372 6 522 522         +372 6 522 522
  • GSM:               +372 5 136 630         +372 5 136 630
  • Fax:               +372 6 522 522         +372 6 522 522
  • E-post: info@naabrivalve.ee  

Põhitegevusala: Elanikkonna turvalisuse tõstmine

Ettevõtluse vorm: Mittetulundusühing

 

TEGEVUSARUANNE 2009

Eesti Naabrivalve ühingu 2009 aasta põhilised tegevusvaldkonnad vastavalt põhikirjale olid:
 
1. Eesti Naabrivalve (ENV) ühingu arendamine (uued materjalid, rahastamine, uued koostööpartnerid, arengukavade koostamises osalemine jne)
2. Naabrivalve arendamine (a) olemasolevate sektoritega tegelemine - kontaktide uuendamine, infomaterjalide uuendamine, nõustamine; b) uute sektorite loomine - reklaamitöö, koosolekud, meediatöö jne)
3. Koostööprojektide elluviimine
4. Rahvusvaheline suhtlus
 
Suuremad ühingu toetajad 2009 aastal olid:
 
  • Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)
  • Tallinna Linnavalitsus
  • Avatud Eesti Fond
Ühingu tegevust toetasid ka Viljandi Linnavalitsus, Saku Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Harku Vallavalitsus, Rae Vallavalitsus, Viimsi Kodanikukaitse fond ja Saue Vallavalitsus (vt Lisa 8).
 
Eraettevõtetest toetas ühingu tegevusi Ergo Kindlustuse AS 100 000 krooniga. Siiani oli riik Justiitsministeeriumi kaudu ühingu tegevust projektide alusel rahastanud (2008 340 000 krooni), siis 2009 oktoobris selgus, et riik ei leia mingeid võimalusi ühingu rahastamiseks.
 
Ühingu tegevust korraldab neljaliikmeline juhatus (Tarmo Vaik, Madis Melzar, Indrek Randma ja Lauri Tabur), mis valiti 16.05.2009 toimunud üldkoosolekul. Juhatuse tööd juhib juhatuse esimees Tarmo Vaik. Aasta jooksul viidi läbi 11 juhatuse koosolekut. Ühingu liikmeks võeti 89 isikut (naabrivalve sektorite vanemad), ühingust arvati välja 4 liiget (seoses naabrivalve tegevuse lõpetamisega).
 
Töölepinguga töötavaid isikuid oli 2009 aastal 2, töövõtulepinguga 1 ja käsunduslepinguga 8, kellele arvestatud palka aastas 381 805 krooni (sotsiaalmaksu tasuti 98 222 krooni). Juhatuse liikmed erisoodustusi ei saanud. Ühingu tegevust arendasid ka 5 vabatahtlikku, kellele avaldame suurimat tänu tehtud töö eest!
 
Parimaid sektoreid toetati 10 000 krooniga, toetussummat kasutati tuleohutuse suurendamiseks.
 
2009 aastal sai ühing juurde kaks uut koostööpartnerit: OÜ Niks ja Naks, mis tegeleb grafitipuhastusega ning Digisilm Pro OÜ, mis pakub Internetiülest videovalvet. Need ettevõtted pakuvad naabrivalve liikmetele oma toodetelt-teenustelt 10-20% soodushinda.
 
2. Eesti Naabrivalve ühingu arendamine
 
2009 aastal koostasime uue arengukava aastateks 2010-2015, arengukava võeti vastu üldkoosolekul 16.05.2009.
 
2009 tellisime kordustrükina juurde olemasolevaid infomaterjale, nendele lisandus uue arengukava trükis eesti, vene ja inglise keeles. Tõlkisime vene ja inglise keelde koduleheküljel uudiseid ja ühingut puudutavat infot. Tellisime kodulehele uue kaardirakenduse, mis võimaldab naabrivalve sektoreid üle kogu Eesti lihtsalt üles leida ja nende asukohta vaadata.
 
Ühingu töötajatele korraldati 3 koolitust. Kevadise kohtumise eesmärgiks oli arengukava koostamiseks vajaliku materjali kogumine ja läbitöötamine, ajurünnak ja esialgse arengukava versiooni koostamine. Septembrikuus arutasime 2010 aasta võimalikke rahastusallikaid ning tegutsemist juhul, kui kohalikud omavalitsused Eesti Naabrivalve projekte ei toeta. Aasta viimane koosolek oli detsembris, kus tegime aasta kokkuvõtted ja korraldasime projektjuhtidele eelarvete koostamise ja jälgimise koolituse. Ühingu töötajad osalesid mitmetel teemakoolitustel – projektijuhtimine, sisekommunikatsioon, turundus jms.
 
Oktoobris sõlmisime koostöölepingu Tartu Linnavalitsusega, mis sätestas ka edaspidise rahastuse võimaluse. See on pikaajalise töö ja suhtlemise tulemus, mis võimaldab arendada naabrivalve tegevusi Eesti suuruselt teises linnas.
 
1. Naabrivalve arendamine
 
Loodud sektorite arendamine.
 
Jätkasime naabrivalve sektorite andmebaasi uuendamist. Seoses üldkoosoleku otsusega muuta naabrivalve liikmemaks naabrivalve sektori liikme põhiseks, oli vaja üle kontrollida kõikide naabrivalve sektorite liikmete arv.
 
Aasta jooksul korraldasime 18 koolitust, näiteks esmaabi koolitus Kumna külas Harku vallas, hädakaitse-hädaseisundi koolitus Ääsmäel Saue vallas, üldturvalisuse koolitus Järva-Jaanis.
 
Koolituse korraldamisel kehtib põhimõte, et vajaduse ja konkreetse koolitusteema annab sektor, korraldus ja finantseerimine on ühingu ülesanded.
 
Väga mitmes naabrivalve sektoris alustati 2009 aastal patrullimisega. Näiteks Rae valla sektorites on loodud patrullimise graafik, olemas on patrullvahendite kapp ja patrullimine toimub regulaarselt.
 
Loodud sektoritele pakume nõustamisteenust ja abi probleemide lahendamisel. Näiteks liiklusohutusega seotud küsimused Kiili vallas, piirkonna turvalisust ohustavad narkomaanid Tallinnas, abi külaseltside ürituste planeerimisel ja korraldamisel Raplas jms.
 
Uute sektorite loomine
 
Perioodil 01.01-31.12.2009 liitus naabrivalvega 1505 majapidamist üle Eesti, koos olemasolevate liikmetega teeb see kokku 10 584 leibkonda. Juurde on tulnud 88 naabrivalve sektorit, kokku oli aasta lõpuks 444 sektorit. Võrreldes 2008 aastaga on uute sektorite arv aastas kasvanud ligi 4 korda.
 
Enamik uusi sektoreid loodi Harjumaal ja Tallinnas. Hulgaliselt oli neid omavalitsusi, kus tegevust alustas esimene naabrivalve sektor, näiteks Pärnumaal Pärnu linn, Paikuse vald, Sindi linn, Lääne-Virumaal Tamsalu vald, Vihula vald, Järvamaal Paide vald, Kareda vald, Läänemaal Noarootsi vald jne.
 
Aasta jooksul osalesime üritustel, mida korraldasid meie koostööpartnerid. Näiteks turvapäevad erinevates omavalitsustes (Raplas, Viimsis, Rae vallas jne), politsei poolt korraldatud Maakaitsepäeval Loksal. Projekt „Kaitse end ja aita teist“ toimub meie osalusel Raplamaal ja Viljandimaal. Tutvustasime naabrivalve tegevusi ja põhimõtteid ligikaudu 150 elanike koosolekul üle Eesti. 
 
Igakuised meediaülevaated annavad infot, et naabrivalve olulisusest ei kirjuta vaid Eesti Naabrivalve ühingu esindajad, vaid ka politsei, kohalike omavalitsuste ja erinevate külaseltside esindajad. Näiteks kui politsei annab elanikele juhiseid kodu turvalisuse suurendamiseks, tuuakse efektiivse võimalusena ära ka naabrivalve.
 
Aasta jooksul ilmus üle 35 naabrivalvet tutvustava artikli ja intervjuu. Riigikantselei poolt väljaantavas Avaliku Teenistuse aastaraamatus ilmus Eesti Naabrivalve ühingu arvamus kehtivast kaasamispoliitikast. 2009 aasta lõpul avaldatud artiklite kogumikus „Turvalise Eesti eest“ (koostaja Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut) avaldati artikkel naabrivalve tegevustest ning ühingu poolt algatatud projektist Turvaline lasteaed.
 
Projekti „Eesti Naabrivalve ühingu tegevusvõimekuse ühtlustamine ja arendamine“ kirjeldus.
 
Kuna see KÜSKi poolt rahastatud projekt moodustas suurema osa ühingu 2009 aasta tegevustest ja ka eelarvest, siis kirjeldan seda täpsemalt.
 
Projekti eesmärk on arendada ja ühtlustada ENV tegevusvõimekust üle Eesti. Projekti raames võeti tööle 5 maakondlikku projektijuhti, kes juhivad ja korraldavad naabrivalve tegevusi Järvamaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Jõgevamaal ja Raplamaal. Projektijuhtide peamised ülesanded on hoida ühendust olemasolevate naabrivalve (NV) sektoritega ja aidata kaasa uute sektorite loomisele. Viimane tegevus hõlmab meediasuhtlust, elanike koosolekutel osalemist ja võimalikult laialdast info jagamist NV põhimõtete kohta. Projekti piirkondades loodi 2009 aastal 28 sektorit, kuhu kuulub 437 majapidamist. Kõige rohkem lisandus uusi sektoreid Järvamaal (13). Järvamaal oli ka kõige rohkem meediakajastust.
 
Raplamaal oli rohkelt koostöötegevusi, näiteks osaleme Kaitse end ja aita teist noortelaagri korraldamisel ja läbiviimisel, turvalisema omavalitsuse valimisel, maakonna traumaennetuse ja turvalisuse võrgustikes jms.
 
Jõgevamaa ja Pärnumaa on piirkonnad, kus rõhusime eelkõige võimalikult laialdasele info levitamisele naabrivalve kohta. Nendes maakondades oli varem üksikuid sektoreid loodud, seetõttu on elanike teadlikkus NV tegevustest väga väike. Enamus Pärnumaa omavalitsusest avaldas artikleid NV tegevuste kohta, tutvustasime oma põhimõtteid mitmel korral ka Pärnu Raadios. Sellele järgnes tavapärasest suurem elanike huvi – Paikusel ja Sindis toimusid elanike koosolekud, kus otsustati ka naabrivalvega alustada. Tegevust alustas ka esimene sektor Pärnu linnas.
 
Jõgevamaal oli meediakajastus mõnevõrra väiksem, põhjuseks meie vähene suutlikkus kajastada huvitavalt ja lugemakutsuvalt meie tegevusi. Samas loodi esimesed sektorid mitmes Jõgeva maakonna omavalitsuses ning meie tegevuse mõju kandus ka Tartumaale, kus loodi 8 uut sektorit.
 
Lääne-Virumaal oli varasemalt juba sektoreid loodud, nii et sealne töö hõlmas ka tööd NV liikmetega. Korrastasime sektorite olulised numbrid ning aasta jooksul tutvustasime NV tegevusi rohkem kui 30le külakogukonnale. Lisaks avaldasime tutvustavaid artikleid omavalitsuste väljaannetes, mitmel korral kajastati meie tegemisi maakonnalehes.
 
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Järvamaal ja Raplamaal olid projekti raames elluviidavad tegevused väga edukad. Lääne-Virumaal võib ENV tegevusvõimekuse suurenemist hinnata heaks arvestades uute sektorite arvu ja info levitamise ulatuslikkust. Pärnumaal ja Jõgevamaal tõi projekt kaasa küll uute sektorite arvu kasvu, kuid rohkem oleks võinud tegeleda suhtlemisega külaseltsidega ja laiemalt NV alast infot levitada. Samas peab arvestama nende maakondade omapära selles osas, et varasemalt oli naabrivalve kajastust ja informatsiooni vähe ja alustasime tegelikult alles esmase tutvustamisega. Kogemus näitab, et uus asi vajab harjumiseks aega.
 
Projekti planeerides ja kirjutades 2008 aasta alguses planeerisime, et peale projekti lõppu toimub tegevuste rahastamine maakondades kohalike omavalitsuste rahastuse baasil. Kahe aasta jooksul on omavalitsuste rahalised võimalused väga oluliselt muutunud. 2010 aastaks rahastustaotlusi omavalitsustesse ette valmistades ja nendega suheldes oli juba selge, et planeeritud viisil me oma maakondlike tegevustega jätkata ei saa. 2009 aasta lõpus leppisime projektijuhtidega kokku, et tööd jätkatakse vabatahtlikena, ühing püüab võimalusel katta tööga tekkinud transpordikulud.
Tegutsemisvõimekust planeerimise parandada ka erinevate töödokumentide loomise ja täiendamisega. Olulisim on ENV arengukava 2010-2015.
 
KÜSKi rahastatud projekt andis väga suure panuse ühingu jätkusuutlikkusele perioodil, kus riik ei pidanud vajalikuks ühingu tegevusi rahastada ja omavalitsustepoolne vähenes ka olulisel määral. Nii, et kokkuvõtvalt saab öelda, et projekt suurendas ENV tegevusvõimekust ja sellel on tähtis osa organisatsiooni püsimajäämisel.
 
Koostööprojektide elluviimine
 
Väga mitmes Eesti maakonnas viiakse läbi projekti „Kaitse end ja aita teist“, mille eesmärgiks koolinoorte ohutusteadlikkuse suurendamine. Eesti Naabrivalve osaleb selle projekti läbiviimisel Raplamaal ja Viljandimaal.
 
Koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega alustasime projekti „Vabatahtlikel baseeruva tugiteenuse arendamine hajaasustustes“ tegevuste planeerimist ja rahastuse otsimist. Projekt leidis rahastuse Tarkade Otsuste Fondist (Riigikantselei) ja tegevustega alustame 2010 aastal.
 
Koostöös Põhja ja Lääne Prefektuuridega alustasime mobiilse naabrivalve projekti planeerimist. Projekti sisuks on politseiinfo edastamine naabrivalve liikmetele SMSi teel. Jätkame selle projekti elluviimist 2010 aastal.
 
Osaleme Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudi projektis „Vabaühenduste koostöö turvalisuse tõstmiseks“.
 
2009 aasta maikuus liitus Eesti Naabrivalve ühing Euroopa Liiklusohutuse Hartaga.
 
3. Rahvusvaheline suhtlus
 
Avatud Eesti Fondi abiga korraldasime õppereisi Suurbritanniasse Hertforshire maakonda, kus ühingu 2 juhatuse liiget, tegevjuht ja üks sektori vanem tutvusid naabrivalve tegevustega. Saime vajalikku informatsiooni naabrivalve sektorite tegevuse järjepidevuse tagamisel, häid ideid infomaterjalide väljatöötamise osas ning mõtteid tehnoloogiliste arenduste jaoks.
 
Jätkasime koostöösuhteid Kõrgõstani naabrivalve ühinguga. Andsime nõu projektitaotluste kirjutamise osas ning nõustasime sealse organisatsiooni töötajaid naabrivalve liikmetele suunatud tegevuste planeerimisel.
 
Kuna huvi naabrivalve vastu 2009 aastal oli Eestis kordades suurem, kui tavapäraselt, siis keskendusime kohalike naabrivalve huviliste abistamisele. Selle tegevuse kõrvalt jäi väga vähem ressursse rahvusvahelise suhtluse arendamiseks ja laiendamiseks.
 
Tiina Ristmäe
Tegevjuht