• Uudised
Naabrivalve ei ole Saaremaal välja surnud
06.07.2019

Saaremaal asutatud kaheksa naabrivalvepiirkonda on endiselt aktiivsed. Kokku 105 majapidamisega on need aidanud ära hoida hulgaliselt pisikuritegusid ja korrarikkumisi.

Endises Mustjala vallas Ohtja külas tegutseva naabrivalvepiirkonna vanema Viktor Nurja sõnul oli varem enne naabrivalve piirkonna moodustamist probleeme pisivargustega ja ka paakidest kütuse varastamisega.

„Ka nüüd juhtub, et võõrad autod tulevad sissesõidu teed pidi pikalt 4,5 km külla, sõidavad tasakesi ja uurivad ümbrust,“ sõnas ta. „Kui aga keegi liigub või tuled põlevad majades, pööratakse ots ringi.“ Mõju avaldavad ka paigaldatud naabrivalve infotahvlid sissesõiduteele.

Veel on tänu Viktor Nurjale sõlmitud omavaheline leping endise EPT jahiseltsiga. Kui jahimehed midagi ümbruskonna metsades märkavad, annavad temale kui naabrivalve piirkonna vanemale sellest teada.

Võib võtta positiivses võtmes

MTÜ Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht Jüri Siim ütles, et Viktor Nurja ja teised Saaremal tegutsevad piirkonnajuhid on n-ö piirkonna sool, tänu kelle aktiivsusele on turvalisus kogukonnas üliheal tasemel.

„Naabrivalvet Saaremaal võib võtta tõesti positiivses võtmes. Mandril on piirkondi seinast seina. Ajahammas teeb kahjuks oma töö. Need kaheksa Saaremaa piirkonda on kõik rivis,“ kinnitas Siim.

Saaremaa naabrivalvet on alati toetanud nii kohalik omavalitsus kui ka politsei ja päästeamet. Mitmeid kordi on osa võetud ohutuspäevadest, samuti eakate ohutuspäevadest, kus huvilised on infot saanud. Samuti on kohalikud naabrivalve piirkondade liikmed osalenud teabepäevadel ja -õhtutel. „Nagu ütles üks naabrivalve piirkonna vanem: „Ei ole paremat turvalisuse tagajat, kui üksteist tundev ja abivalmis kogukond.“ Seda võib öelda laias laastus ka Saaremaa naabrivalve piirkondade kohta,“ märkis Siim.

Naabrivalve sildid peletavad pahategijaid

Jüri Siim lausus, et kui inimene annab allkirja naabrivalvega liitumiseks, siis ta võtab moraalse kohustuse oma kogukonnale toeks olla. „Kui mina ei aita sind, siis kes aitab mind?“ viitas ta. „Omavaheline heatahtlik suhtlus ja infovahetus ongi kodupiirkonna turvalisuse tagamise aluseks.“

Kuressaare Uue tänava piirkond on aktiivsemaid naabrivalve alasid Saaremaal. Piirkonna vanema Maile Kivimäe sõnul koosneb tänav vanematest ühesugustest majadest ja kokkuhoidvast elanikkonnast, kes saavad omavahel hästi läbi.

Kuna Kuressaare on üldiselt turvaline, siis erilisi probleeme ei ole olnud.

Kesklinna remondi tõttu on aga liiklusega probleeme. Kuna liiklus käib Uuelt tänavalt läbi, tekitab see tugevat müra. Seetõttu on elanike suund selline, et taastataks kunagine ühesuunaline liiklus. „Tänu ühisele nõudmisele on olukord paranenud. Tähendab, et ühtsuses peitub jõud,“ lisas Kivimäe.

Kuressaare Hariduse tänava vanem Andreas Noor rõhutas vallavalitsuse positiivset suhtumist. Piirkond ise on suhteliselt vaikne. Toimib pidev naabrite vaheline heatahtlik suhtumine ja vajadusel abistamine.

„Vallavalitsuselt saime just abi infotahvlite ülespaigaldamisel. Marek Koppel (Kuressaare Linnamajandus juht – toim.) lubas selle asja korda ajada,“ ütles ta.

Ka Kuressaare Torni tänava naabrivalvepiirkonda juhtiv Anneli Ader tõi kohe välja, et peale piirkonna loomist ja infotahvlite üles panemist probleemid lakkasid. Varem oli tegemist lärmavate turistidega ja valesti parkimistega.

Aitab naabritega paremini läbi saada

Endise Lääne-Saare valla Sikassaare piirkonnavanem Anne Lind osutas esmajoones omavahelisele suhtlemisele. See aitas näiteks ka lahendada mõne aja taguse väikese vargusjuhtumi.

Tõrise piirkonnas kadusid pärast naabrivalve moodustamist turvaprobleemid nagu vanurite majadesse sissemurdmised ja mõned vargused. Piirkond on harjunud naabrivalvega ja toimib ka hea koostöö politseiga. Kui piirkonna inimesed käivad järve ääres korda pidamas, siis aktsepteeritakse naabrivalve korrapidamist ja samuti on mõjusad naabrivalve infotahvlid.

Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht Jüri Siim sõnas, et tihti on kuulda öisel ajal ringi liikuvatest võõrastest autodest. Kurikaelad on „külas käinud“ valveta suvemajades. Puhkerajoonides on tihti probleemiks võõrad, kes ei allu kohalikule kehtestatud korrale. Ühise tegevusega on võimalik hoida oma ja naabrite elukeskkond turvalisem. Naabrivalve pakub selleks ideaalseid tingimusi ja on odavaim turvalisuse tõstmise viis.

„Politsei läbi viidavatel aruteludel turvalisuse parandamise tõstmiseks toovad osavõtjad välja ühe võimalusena naabrivalve tegevuse,“ rääkis ta.

*  *  *

Kuidas liituda naabrivalvega?

Naabrivalvega alustamise eelduseks on huvi kodukoha turvalisuse parandamise vastu.

Jaga mõtet oma naabritega. Naabrivalve liikumist võib tutvustada näiteks külapäeval, ühistu üldkoosolekul või ka näiteks naabrid hoovi kokku kutsudes.

Naabrivalvega liitumise soovi korral valige endi hulgast tulevase naabrivalve sektori vanem. Sektori vanem esindab naabrivalve sektori liikmeid koostööpartneritega suhtlemisel.

Täitke ühingust või naabrivalve kodulehelt saadud blanketil nimekiri elanikest, kes soovivad naabrivalve liikumisega ühineda ja edastage nimekiri naabrivalve ühingule.

Naabrivalve sektor saab alguse ühingu ettevalmistatud kootöölepingu sõlmimisega. Uue sektori liikmed saavad oluliste numbrite lehe kõikide naabrite ja koostööpartnerite kontaktidega ning infomaterjalid nõuannetega turvalisuse parandamiseks.

Naabrivalve piirkonna märgistamiseks saate vajaliku arvu plakateid ja kleebised. Liitumistasu on üks euro majapidamise või korteri kohta ja samuti on aastamaks üks euro. Juriidilise liikme, nt korteriühistu, külaseltsi jne liitumistasu on 10 eurot ja aastamaks samuti 10 eurot.

Allikas: Meie Maa
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=87705

›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi