• Uudised
Naabrivalve annab lisaks turvatundele ka kogukonnatunde
22.03.2017

«Esimene samm liitumiseks on ümbruskonnas kontaktide kogumine,» kirjeldas MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari naabrivalveliikmeks saamist. Kontaktide kogumisega õpivad elanikud üksteist tundma ning vahet tegema, kes on kohalik ja kes ei ole.

«Kui inimesed tunnevad üksteist, kui nad omavahel suhtlevad, siis kasvab ka usaldus,» sõnas Väljari. «Ja kui sa naabrit usaldad, siis sotsiaalse lävimise käigus hakkab selle piirkonna turvalisus kasvama.»

Kui kontaktid kokku korjatud ning kogukonnas liitumissoov olemas, tuleb pöörduda MTÜ Eesti Naabrivalve poole, mis valmistab lepingu ette. Leping sõlmitakse nelja osapoole vahel – politsei, kohaliku omavalitsuse, naabrivalve ühingu ja naabrivalve piirkonna vahel. «See on selline võrgustikupõhine,» märkis Väljari.

Võrgustikupõhisus on Väljari sõnul välja arenenud 1970ndatel Ameerika Ühendriikides, kus politsei leidis, et nemad üksi ei suuda ennetusega tegeleda, sest see on lihtsalt väga kallis. Tehti selgeks, et turvalisus on vaja üles ehitada ennetuspõhiselt, ning selleks et see tõhus oleks, on vaja kaasata kogu võrgustik koostöö tegemiseks. Lühidalt – et vargusi ennetada, on vaja ka elanike abi.

«Praegu on meie sõnum see, et keskkond tuleb muuta nii turvaliseks, et varastada oleks võimalikult keerukas ja tülikas,» sõnas EestiNaabrivalve tegevjuht ja lisas, et kahjuks ei saa ühtegi keskkonda muuta täiesti turvaliseks.

Naabrivalve alla kuuluvate majapidamiste hulk ei ole Eestis piiratud, kõige väiksem piirkond on kolme majapidamisega. «Taanlased on enda soovitustes välja toonud, et piirkonnas võiks olla vähemasti 15 majapidamist,» ütles Väljari. Teise näitena tõi ta välja Uuesalu küla, kus on naabrivalvega liitunud 111 majapidamist.

Naabrivalvega liitunud piirkonnas peetakse koosolekuid, kus jagatakse infot ja inimesed saavad erinevaid teemasid arutada. Riskid olenevad palju ka piirkonna asukohast.

«Piirkonnad saavad kaardi, millest lähtuvalt oskavad riske hinnata,» selgitas mees. «On erinevad riskid. Näiteks tuleohutusest tingitud risk põllu ääres asuva küla puhul. Tallinna-Tartu maantee ääres elavatel inimestel on liiklusriskid.» Riskid ja ohud märgitakse kaardile ja jagatakse koos elanike kontaktidega naabrivalve piirkonna liikmetele.

Rae valla Uuesalu küla Kitse-Kopra naabrivalve sektori vanema Veronika Isbergi sõnul on kontaktidega infolehest tohutult kasu. «Kuinaabrivalvega liitub uus pere, siis me uuendame seda infolehte,» sõnas naine. «Või kui mõni vahetab autot või telefoni numbrit.» Peale tavapärase infolehe on Uuesalu külaelanikel ka e-kirjade list, kus infot jagatakse.

Isbergile meenub mõne aasta tagune juhtum, kui uste taga käisid võõrad mehed, kes soovisid mobiiltelefoni laadida. Selleks ajaks, kui nad esimese tänava lõppu jõudsid, teadis juba terve küla, et sellised inimesed ukse taha võivad ilmuda.

Naabrivalve tihe koostöö politseiga on muutnud ka politsei inimestele lähedasemaks. «Kui tavaline reaktsioon politseiautot nähes on, et mis juhtus, siis praegu on suhtumine muutunud,» sõnas Isberg. «Oleme pidanud kohtumisi ja on tunda, et tegemist on siiski koostööpartneriga.»

Anonüümsuse kadumine on naise sõnul suuresti turvalisusele kaasa aidanud. «Meil on olemas üksteise kontaktid ja iga kell saame helistada, kui näeme, et kellelgi on näiteks aken lahti jäänud. Või küsida, et kas sul on täna külalisi oodata, ma näen, et keegi kondab su aia juures,» sõnas sektori juht.

Isbergi sõnul on oluline, et naabrivalve puhul ei jääks kõlama, justkui oleks tegemist naabrite jälgimisega. «Me oskame lihtsalt tähele panna ja kui on midagi sellist, mis ei sobi, siis anname teada,» sõnas naine ja lisas, et see kõik on vaid tunde küsimus.

Väljarile meenus aastatetagune juhtum Aruvallas, kus üks vanem mees oli päeva ajal aknast välja vaadanud ja näinud, kuidas naabrimehe hoovi sõitis suur kaubik, millest väljunud mehed hakkasid naabrimehe põllumajandustehnikat peale tõstma. Mees mõtles, et huvitav, et naabrimees pole sõnagi lausunud, et oleks kellelegi oma tehnika maha müünud või lubanud.

«Helistas siis igaks juhuks naabrimehele, kes oli parasjagu tööl, et kuhu sa need masinad viid. Naabrimees ütles, et ei vii kuhugi,» rääkis Väljari.

«Siis selguski, et vargad sõitsid päeval hoovi peale ja hakkasid seal asju välja tõstma ja kui naabrimees ei oleks reageerinud, siis olekski teine enda tehnikast ilma jäänud.»

Väljari sõnul toimib naabrivalve kolme märksõna baasil – hooli, märka, reageeri. Kuigi ka korterelamu elanikud võivad üksteist nime- ja nägupidi tunda, ei pruugi nad osata tähele panna halbade kavatsustega inimesi või puuduvad neil enamasti teiste elanike kontaktid, et õnnetusest kiiresti korteriomanikule märku anda.

Samuti eristab tavalist naabruskonda naabrivalve piirkonnast oranžnaabrivalve silt. «See annab identiteedi ja paneb ka elanikke iga päev turvalisuse küsimusele mõtlema,» ütles mees. «Tähtis ongi just see, et sa oskasid seda võõrast märgata.»

Väljari lisas, et enamik vargusi pannakse toime hetke ajel. «Nähakse võimalust ja kasutatakse see ära. Korteriühistute puhul on samamoodi, kui nad otsustavad liituda, siis tegelevad nad väga teadlikult turvalisusega.»

Naabrivalvega liitumine maksab majapidamise kohta ühe euro ja aastamaks on samuti üks euro. Uue naabrivalve ühingu moodustamine maksab 250 eurot.

Allikas: http://tarbija24.postimees.ee

›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi