• Ühingu 2016 aasta majandusaasta aruanne


MTÜ Eesti Naabrivalve
Majandusaasta aruanne
01.01.2016 – 31.12.2016

Aadress: Tatari 12, Tallinn 10116                                         Majandusaasta aruanne 2016. a. pdf
Registrikood: 80130248
Sidevahendid:

  • Tel: +372 6 522 522
  • GSM: +372 5 136 630
  • Fax: +372 6 522 522
  • E-post: info@naabrivalve.ee 

TEGEVUSARUANNE 2016

Eesti Naabrivalve ühingu põhikirjalisi eesmärke täitsid 2016. aastal järgnevad peamised tegevusvaldkonnad:

1. Eesti Naabrivalve (ENV) ühingu arendamine;

2. Naabrivalve liikumise edendamine;

3. Koostööprojektid ja rahvusvaheline koostöö.

4. Üksi elavatele eakatele mõeldud häirenuputeenus

Olulisemad ühingu rahastajad 2016. aastal olid: Siseministeerium (tegevustoetus, projektitoetus) ja maavalitsused läbi projektitoetuste.

Ühingu juhatus ja töötajad

Ühingu tegevust korraldas neljaliikmeline juhatus (Tarmo Vaik, Veiko Randlaine, Tiina Ristmäe ja Lauri Tabur), kes valiti 10.06.2015 toimunud üldkoosolekul. Juhatuse tööd juhtis juhatuse esimees Tiina Ristmäe. Aasta jooksul viidi läbi 11 juhatuse koosolekut. Juhatuse liikmed ENV juhtimise eest tasu ei saanud.

Käsunduslepinguga igapäevaselt töötavaid isikuid oli 2016. aastal 1, kellele arvestati palka 24 084 eurot (sotsiaalmaksu tasuti 6 084 eurot). Lisaks ühingu töötajatele aitasid eesmärkide täitumisele igapäevaselt kaasa ühingu liikmed, andes vabatahtlikuna panuse oma kodukoha turvalisuse suurendamisel. Täname kõiki vabatahtlikke ühingu arengusse panustamast!

Eesti Naabrivalve ühingu arendamine

Jätkati naabrivalve sektorite loomist ja andmebaasi uuendamist. Sektorite loomine on läbi aasta jooksev tegevus, mis 2016 aasta tulemust (27 uut sektorit) arvesse võttes, teeb arvutuslikult 2,3 uut sektorit kalendrikuus. 27 sektoriga liitus 348 kodu, mille tulemusel on keskmiseks liikmete arvuks 13 majapidamist sektori kohta. Uute sektorite liitumislepingud sõlmitakse 4 osapoole vahel, kus lepingu allkirjastajateks on MTÜ Eesti Naabrivalve  tegevjuht,  loodava  piirkonna  vanem,  kohaliku  omavalitsuse  juht  ja  politseijaoskonna  juht.  Läbi  lepingupartnerite  luuakse koostöövõrgustik piirkondliku turvalisuse tõstmiseks. Huvi naabrivalvega liitumise vastu on jätkuv. 4 uue naabrivalve piirkonna lepingu allkirjastamine 2016 aastast lükkus kogukonna liikmete palvel 2017 esimesse poolde, mis aruande esitamise päevaks olid ka juba loodud.

Aasta jooksul värskendati naabrivalve liikmete kontaktandmeid, mis naabrivalve tegevuses on olulise tähtsusega töövahend. Naabrivalve poole pöörduti ka liikmete poolt juhtudel, kui väljavahetamist vajas naabrivalvepiirkonda tähistav plakat, mis loodusmõjude tulemusel oli katki läinud või päikesest heledaks pleekinud. Plakatid on samuti olulise tähtsusega vahendid piirkondliku turvalisuse juures, esiteks ühendab see kogukonda ja teiseks on see võõrastele signaaliks turvalisest piirkonnast ja tugevast kogukonnast.

2016 aastal teostati Eesti Naabrivalve ühingule kuuluva infosüsteemi mahukas arendus, mis toob endaga kaasa haldusvõimekuse kasvu. Lisaks muudab infosüsteemi arendus kiiremaks ja tehniliselt kaasaegsemaks infovahetuse naabrivalve liikmetega. Uuendus loob muu hulgas võimaluse sektorivanemal liikmete kontakte iseseisvalt muuta. Mahukam osa arendusest seisneb arvete edastamise süsteemi loomises, kus süsteem genereerib automaatselt liikmetele aastamaksu arve ning edastab selle sektorivanema meiliaadressile.

2016  aasta  arendusprojektide  hulgas  oli  ka  Eesti  Naabrivalvet  tutvustava  videomaterjali  loomine,  mida  hakatakse  kasutama  ühingut tutvustavatel infopäevadel ja koolitustel. Ühingu töötajad osalesid ettekannetega mitmetel vabaühendustele suunatud täiendkoolitustel, seminaridel ja konverentsidel, näiteks Riigikogus toimunud  Eesti  Nato  Ühingu  poolt  korraldatud  konverents „Eesti  julgeolek 2016  -  minu  panus“,  Viimsi  Vallavalitsuse  juhtidele,  Põlva Omavalitsuste Liidu liikmetele ja Jõgevamaa turvanõukogu liikmetele viidi läbi koolitus teemal turvalise elukeskkonna kujundamisest. Veel esineti Linnade ja Valdade Päevad konverentsil, mis on mõeldud omavalitsusjuhtidele ja on omavalitsusjuhtidele suunatud suurüritus aastas ettekandega turvalise linna planeerimisest. Harjumaa linnade ja valdade vahelisel Naabrivalve koostööfoorumil "Turvalised kogukonnad - turvaline  Eesti!".  Viidi  läbi  piirkondlikke  koolitusi  ja  infopäevasid  ühingu  liikmetele.  ENV  esindaja  osales  Maavalitsuste  juurde  loodud turvanõukogude töös, samuti Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti poolt korraldatud turvapäevadel ja messidel. Ühingu töötajad osalesid paljudes piirkondlikes ettevõtmistes ja projektides, mille eesmärgiks on suurendada turvalisust, vähendada vigastusi ja ohtu sattumist.

Aasta jooksul viidi läbi 34 turvalisuse teemalist koolitust. Koolitused viidi läbi peamiselt koostöös politseiga, kus ühingu poolt käsitleti turvalist elukeskkonda  käsitlevaid  teooriaid (CPTED,  lõhutud  akna  teooria  ja  tegevusrutiini  teooria)  ning  esitleti  mudelit  kodu  ja  kodupiirkonna turvalisemaks muutmise võimalustest. Politsei toetas eeltoodut piirkondliku statistikaga ning jagas kogukonnale nõuandeid veelgi paremast võrgustikutööst. Vastavalt vajadusele kaasati koolitusele ka päästjaid, kohaliku omavalitsuse esindajaid ja teisi.

Üha enam kutsutakse ühingut erinevatesse töögruppidesse kui ka esinema ettekannetega seminaridele ja konverentsidele. Väga hea koostöö on maavalitsustega, millest enamuse turvanõukogudes on ka MTÜ Eesti Naabrivalve esindatud (Raplamaa, Pärnumaa, Harjumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa ja Järvamaa).

Naabrivalve liikumise edendamine

Naabrivalve ühingu liikmetele pakuti jätkuvalt võimalusi end koolitada, ühingu liikmetel on võimalik valida 16 erineva teema hulgast huvipakkuv koolitus. Läbi viidi peamiselt turvalisemate kogukondade ja turvalise elukeskkonna planeerimise teemalisi koolitusi, kus muuhulgas arutati elanike turvariske ja nende likvideerimise võimalusi, kokku 26 koolitust. Elanikke informeeriti naabrivalve tegevustest kodulehe, sotsiaalmeedia (217 postitust), trükimeedia ning tele- ja raadiointervjuude vahendusel. 2016. aasta jooksul avaldati 46 ajaleheartiklit peamiselt kohalikes ajalehtedes. Ühingu tegevusi tutvustati ka mitmes tele- ja raadiointervjuus (tele 4 intervjuud ja raadio 3 intervjuud).

Loodavatele ja juba tegutsevatele sektoritele pakuti nõustamisteenust, abi probleemide lahendamisel, tuge ametitega suhtlemisel. Eesti Naabrivalve ühingu poolt jagati naabrivalve ja turvatemaatilist informatsiooni, milles sisaldusid uudised, nõuanded, statistika, tähelepanekud, üleskutsed, kuritegevuse trendid ning info ühingu arengutest. Viidi läbi „Hea Naaber“ kampaania, mille käigus otsiti Eesti inimeste abil parimat naabrit.  Kampaania  peaauhinna  pani  välja  kampaania  koostööpartner  Silberauto  Eesti  AS.  Liikmete  informeerimiseks  kasutati  e-kirja otsepostituse süsteemi, sotsiaalmeedia kanaleid internetis, ajakirjandust ja raadiot. Peaauhind läks Harjumaale Uuesalu külla. Veel viidi läbi kampaania „Hea Ametnik 2016“. Antud kampaanias said Eesti elanikud jagada positiivseid kogemusi kokkupuutes ametnikega, kes on pakkunud oma töös enamat kui neilt oodata võiks. Parimaid ametnikke tänati tänukirja ja teadmisi väärtustades lisati kingituseks raamat omal valikul.

Perioodil 01.01-31.12.2016 liitus naabrivalvega 348 leibkonda 27 erinevast piirkonnast. 2016. aasta lõpuks oli naabrivalvega liitunud kokku 11 397  leibkonda 575  piirkonnast  üle  Eesti.  Enamus  uutest  piirkondadest  moodustati  Harjumaal.  Uusi  piirkondasid  tuli  juurde  kõikides maakondades välja arvatud Viljandimaa, Hiiumaa ja Järvamaa. Kõikides piirkondades käivitati naabrivalve tegevused tänu tublidele ja aktiivsetele kohalikele elanikele, kes hoolivad oma kodukoha turvalisusest ja soovivad piirkonna turvalisuse tõstmiseks anda oma vabatahtliku panuse. Algatust ja koostööd toetasid omaltpoolt politseiametnikud, päästeametnikud ning turvaettevõtete töötajad, kes aitasid läbi viia elanikele infopäevasid ning andsid inimestele soovitusi, kuidas oma kodu turvalisemaks muuta ja kuidas käituda ohuolukordades. Tugev positiivne mõju oli jätkuvalt ka omavalitsuste toetaval suhtumisel. Eesti Naabrivalve ühing osales 54 korral traditsioonilistel, turvalist elustiili propageerivatel
üritustel, mida korraldasid ühingu koostööpartnerid. Sellised üritused olid turvapäevad, infopäevad, külapäevad, laadad erinevates piirkondades üle Eesti. Turvapäevade raames said inimesed näha päästetehnikat, mida kasutavad päästjad reageerimiseks nii vee peal kui maal, erinevaid simulatsioone, informatiivseid ettekandeid jne. Sarnased turvapäevad on atraktiivsed ja külastajate hulgas leidub alati inimesi, kes naabrivalve võimalused just seal enda jaoks avastavad.

Koostööprojektid ja rahvusvaheline koostöö:

Jätkasime Häirenupu teenuse pakkumist. Aasta jooksul paigaldati häirenupud üheksasse majapidamisse, teenuse kliente on 31.12.2016 seisuga 26. Lisainfot teenuse sisu ja maksumuse kohta saab www.naabrivalve.ee

A.  Eesti Naabrivalve on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu liige. Eesti Naabrivalve osaleb Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu töös passiivselt. Eesti Naabrivalve on Euroopa naabrivalveühinguid ühendava liidu EUNWA (European Neighbourhood Watch  Association),  mille  peakontor  asub  Austrias,  asutajaliige.  Ühingu  esindajad  osalesid  Austrias,  Viinis  toimunud  iga-aastasel konverentsil, kus tutvustati Eestis kasutusel olevat naabrivalve mudelit ning arutati võimalikke koostöökohti tulevikus. Lisaks tutvustati Eesti naabrivalve tegevusmudelit ja koostööpraktikaid Saksamaal Magdeburgis toimunud Euroopa Kuritegevuse ennetuse konverentsil.

Lisaks aitasime kaasa naabrivalve tegevuste levikule Poolas ja Saksamaal, kus jagasime politseile ja mittetulundusühendustele infot Eesti kogemuse kohta.

Kuritegevust ja kuriteohirmu on võimalik vähendada ja ennetada keskkonna muutmise teel. Et suurendada teadlikust, kuidas seda teha, viidi Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel Eestist, Lätist, Leedust, Hollandist ja Soomest pärit partneri osalusel, kuhu teiste hulgas kuulus ka MTÜ Eesti Naabrivalve, läbi Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt. Projekti raames toimusid nii teoreetilised kui ka praktilised temaatilised koolitused, õppevisiidid erinevatesse riikidesse ning valmisid erinevad CPTED (Crime prevention through environmental design - kuriteo ennetus läbi keskkonna kujundamise) õppematerjalid. Projekti eesmärgiks oli tõhustada CPTED meetodite kasutamist kõikides projekti partnerriikides ning eelkõige nende riikide politseiorganisatsioonide poolt. Projekti raames saadud teadmised ja loodud partnerlussidemed aitavad pikemas perspektiivis tõsta nende riikide elanike turvalisust ja turvatunnet. Projekt on küll juba lõppenud, aga projekti jätkutegevused on endiselt aktuaalsed  ning  kantakse  aktiivselt  kogukondadesse  edasi.  CPTED  on  üks  peamisi  kogukonnaturvalisuse  kandvaid  teooriaid  ning koolitusteemade hulgas üks nõutumaid teemasid.

Ühingu arengustrateegia järgmiseks majandusaastaks:

Ühingu arengustrateegia järgmiseks majandusaastaks hõlmab endas viite peamist tegurit:

1. Naabrivalve liikumise leviku suurendamine Eestis;

2. Naabrivalve liikmetega regulaarne infovahetus, naabrivalve sektorite nõustamine ja koolituste pakkumine;

3. Läbimõeldud teavitustöö avalikkuse suuremaks informeerimiseks naabrivalve võimalustest;

4. Häirenupu teenuse arendamine;

5. Väljaspool Eestit naabrivalve liikumise idee tutvustamine ja edendamine.

Kokkuvõtteks:
 
MTÜ Eesti Naabrivalve usaldusväärne ja pädev partner lisaks elanikele ka politseile, päästele kui ka kohalikule omavalitsusele ja teistele ametiasutustele, mistõttu kutsutakse ühingut üha enam osalema messidele ja ohutuspäevadele ning esinema ettekannetega erinevatele turvalisust puudutavatele seminaridele ja konverentsidele. Naabrivalve on endiselt lihtne ja populaarne kogukonna turvalisuse tõstmise viis, mis toimub vabatahtlikkuse alusel. Liikumise moto seisneb põhimõttes: hooli, märka, reageeri.

Täpsema lisainformatsiooni ja ülevaateid projektidest leiab ühingu kodulehelt www.naabrivalve.ee.


Marek Väljari
Tegevjuht
Märts 2017