• Ühingu 2015 aasta majandusaasta aruanne

 MTÜ Eesti Naabrivalve
Majandusaasta aruanne
01.01.2015 – 31.12.2015

Aadress: Tatari 12, Tallinn 10116                         Majandusaasta aruanne 2015. a. pdf
Registrikood: 80130248
Sidevahendid:

  • Tel: +372 6 522 522
  • GSM: +372 5 136 630
  • Fax: +372 6 522 522
  • E-post: info@naabrivalve.ee 

              Põhitegevusala: Elanikkonna turvalisuse tõstmine

              Ettevõtluse vorm: Mittetulundusühing 

TEGEVUSARUANNE 2015

 Eesti Naabrivalve ühingu põhikirjalisi eesmärke täitsid 2015. aastal järgnevad peamised tegevusvaldkonnad:
1. Eesti Naabrivalve (ENV) ühingu arendamine;
2. Naabrivalve liikumise edendamine;
3. Koostööprojektid ja rahvusvaheline koostöö.

Olulisemad ühingu rahastajad 2015. aastal olid: Siseministeerium (tegevustoetus) ja Välisministeerium (projektitoetus).

Ühingu juhatus ja töötajad: ühingu tegevust korraldas neljaliikmeline juhatus (Tarmo Vaik, Veiko Randlaine, Tiina Ristmäe ja Lauri Tabur), kes valiti 10.06.2015 toimunud üldkoosolekul. Juhatuse tööd juhtis juhatuse esimees Tiina Ristmäe. Aasta jooksul viidi läbi 13 juhatuse koosolekut.
Juhatuse liikmed ENV juhtimise eest tasu ei saanud.
Käsunduslepinguga igapäevaselt töötavaid isikuid oli 2015. aastal 2, kellele arvestati palka 19 216 eurot (sotsiaalmaksu tasuti 6 460 eurot).
Ajutiselt olid projektipõhiselt tööl 2 inimest. Lisaks ühingu töötajatele aitasid eesmärkide täitumisele igapäevaselt kaasa ühingu liikmed, andes vabatahtlikuna panuse oma kodukoha turvalisuse suurendamisel. Täname kõiki vabatahtlikke ühingu arengusse panustamast!

Eesti Naabrivalve ühingu arendamine: jätkati naabrivalve sektorite loomist ja andmebaasi uuendamist. Ühingu töötajad osalesid mitmetel vabaühendustele suunatud täiendkoolitustel, seminaridel ja konverentsidel. Viidi läbi piirkondlikke koolitusi ja infopäevasid ühingu liikmetele.
ENV esindaja osales Viimsi korrakaitsekomisjoni töös, Siseministeeriumi juhitud turvalisemate kogukondade töörühmades ning maakondlikel aruteludel, samuti Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti poolt korraldatud turvapäevadel ja messidel. Ühingu töötajad osalesid paljudes
piirkondlikes ettevõtmistes ja projektides, mille eesmärgiks on suurendada turvalisust,  vähendada vigastusi ja ohtu sattumist. Töötati välja ühingu uus arengukava aastateks 2016-2021.

Naabrivalve liikumise edendamie: naabrivalve ühingu liikmetele pakuti jätkuvalt võimalusi end koolitada, ühingu liikmetel on võimalik valida 16 erineva teema hulgast huvipakkuv koolitus. Läbi viidi peamiselt turvalisemate kogukondade teemalisi koolitusi, kus muuhulgas arutati elanike turvariske ja nende likvideerimise võimalusi, kokku 10 koolitust. Elanikke informeeriti naabrivalve tegevustest kodulehe, sotsiaalmeedia (248 postitust) ja trükimeedia vahendusel. 2015. aasta jooksul avaldati 54 ajaleheartiklit peamiselt kohalikes ajalehtedes. Ühingu tegevusi tutvustati  ka mitmes tele- ja raadiointervjuus (9).

Loodavatele ja juba tegutsevatele sektoritele pakuti nõustamisteenust, abi probleemide lahendamisel, tuge ametitega suhtlemisel. Eesti Naabrivalve ühingu poolt jagati naabrivalve ja turvatemaatilist informatsiooni, milles sisaldusid uudised, nõuanded, statistika, tähelepanekud,
üleskutsed, kuritegevuse trendid ning info ühingu arengutest. Viidi läbi „Hea Naaber“ kampaania, mille käigus otsiti Eesti inimeste abil parimat naabrit. Kampaania peaauhinna pani välja kampaania koostööpartner AS G4S Eesti. Liikmete informeerimiseks kasutati e-kirja otsepostituse süsteemi, sotsiaalmeedia kanaleid internetis, ajakirjandust ja raadiot. Peaauhind läks Raplamaale Röa külla.

Perioodil 01.01-31.12.2015 liitus naabrivalvega 505 leibkonda 32 erinevast piirkonnast. 2015. aasta lõpuks oli naabrivalvega liitunud kokku 11 551 leibkonda 570 piirkonnast üle Eesti. Enamus uutest piirkondadest moodustati Harjumaal. Uusi piirkondasid tuli juurde kõikides
maakondades välja arvatud Viljandimaa, Hiiumaa ja Saaremaa. Kõikides piirkondades käivitati naabrivalve tegevused tänu tublidele ja aktiivsetele kohalikele elanikele, kes hoolivad oma kodukoha turvalisusest ja soovivad piirkonna turvalisuse tõstmiseks anda oma vabatahtliku
panuse. Algatust ja koostööd toetasid omaltpoolt politseiametnikud, päästeametnikud ning turvaettevõtete töötajad, kes aitasid läbi viia elanikele infopäevasid ning andsid inimestele soovitusi, kuidas oma kodu turvalisemaks muuta ja kuidas käituda ohuolukordades. Tugev positiivne mõju oli jätkuvalt ka omavalitsuste toetaval suhtumisel. Naabrivalve ühing osales 57 korral traditsioonilistel, turvalist elustiili propageerivatel üritustel, mida korraldasid ühingu koostööpartnerid. Sellised üritused olid turvapäevad, infopäevad, külapäevad, laadad erinevates piirkondades üle Eesti. Turvapäevade raames said inimesed näha päästetehnikat, mida kasutavad päästjad reageerimiseks nii vee peal kui maal, erinevaid simulatsioone, informatiivseid ettekandeid jne. Sarnased turvapäevad on atraktiivsed ja külastajate hulgas leidub alati inimesi, kes naabrivalve võimalused just seal enda jaoks avastavad.

Koostööprojektid ja rahvusvaheline koostöö:
Jätkasime Häirenupu teenuse pakkumist. Aasta jooksul paigaldati häirenupud kuude majapidamisse, teenuse kliente on 31.03.2015 seisuga 20.
Lisainfot teenuse sisu ja maksumuse kohta saab www.naabrivalve.ee
Jätkus ka Eesti ja Moldova koostööprojekt „Kogukonna turvalisuse arendamine Moldova maapiirkondades läbi Eesti Naabrivalve kogemuse“.
Projekti rahastajaks oli Eesti Välisministeerium, eelarvega 56 734 eurot. Projekti oli kaasatud mõlema riigi siseturvalisusega tegelevad ametkonnad, Moldova Suursaatkond Eestis ja teisi olulisi partnereid. Projekt on lõppenud, kuid nõustamisi viiakse läbi jätkuvalt.

Koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Päästeliidu ja Abipolitseinike koguga esitati projekt „Turvalisem Harjumaa“, mille eesmärk oli valvekaamerate paigaldamine eelkõige Harjumaa tiheasustusega piirkondadesse. Projekti rahastati summas 29 000€, millele Harjumaa
Omavalitsuste liit lisas 6 000€. Hetkeks on projekt jõudnud etappi, kus riigihange on edukalt läbi viidud ja mis tõi endaga kaasa märgatavalt soodsamad kaamerate hinnad kui projekti eelarves oli arvestatud. Sellest tulenevalt väheneb kohalike omavalitsuste investeerimiskoormus kaamerate paigaldamisega seotud infrastruktuuridesse. Riigihankel osales 10 ettevõtet, kellest tänaseks on tarnija välja valitud. Harjumaa 22-st kohalikust omavalitsustest 3 omavalitsust loobusid projektis osalemast, ülejäänud 19 paigaldavad omavalitsuse territooriumile videovalve seadmed. Projekti lõpptähtaeg on august 2016, mis ajaks peavad valvekaamerad olema kohalikele omavalitsustele üle antud. Valvekaamerate infrastruktuuri rajamine ja paigaldamine on kohalike omavalitsuse ülesanne ja ei kuulu projekti tegevuste hulka.

MTÜ Eesti Naabrivalve on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu liige. Eesti Naabrivalve osaleb Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu töös, näiteks kogemuste jagamine klubiürituste raames toimuvatel seminaridel. Ühe näitena väärib mainimist strateegilise partnerluse ja vabaühenduste rahastamise korrastamine ja vastava juhendmaterjali rakendamine ministeeriumides, kus keskenduti strateegiliste partnerluste ja tegevustoetuste andmise arengutele ning poliitilisele rahastusele. Eesti Naabrivalve esindajad osalevad mitmete omavalitsuste korrakaitsekomisjonides. Lisaks rahvusvahelisele koostööprojektile Eesti ja Moldova vahel, vahetati naabrivalve alast informatsiooni veel erinevate riikidega (tihedam suhtlus aastal 2015. oli Austria, Läti, Leedu ja Soome esindajatega), tutvustati Eestis kasutusel olevat naabrivalve mudelit ning arutati võimalikke koostöökohti tulevikus. MTÜ Eesti Naabrivalve on Euroopa naabrivalveühinguid ühendava liidu EUNWA (European Neighbourhood Watch Association), mille peakontor asub Austrias, asutajaliige.

Ühingu esindajad osalesid Itaalias toimunud iga-aastasel konverentsil.
Kuritegevust ja kuriteohirmu on võimalik vähendada ja ennetada keskkonna muutmise teel. Et suurendada teadlikust, kuidas seda teha, viidi Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel Eestist, Lätist, Leedust, Hollandist ja Soomest pärit partneri osalusel, kuhu teiste hulgas kuulus ka MTÜ Eesti Naabrivalve, läbi Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt. Projekti raames toimusid nii teoreetilised kui ka praktilised temaatilised koolitused, õppevisiidid erinevatesse riikidesse ning valmisid erinevad CPTED (Crime prevention through environmental design – kuriteo ennetus läbi keskkonna kujundamise) õppematerjalid. Projekti eesmärgiks oli tõhustada CPTED meetodite kasutamist kõikides projekti partnerriikides ning eelkõige nende riikide politseiorganisatsioonide poolt. Projekti raames saadud teadmised ja loodud partnerlussidemed aitavad pikemas perspektiivis tõsta nende riikide elanike turvalisust ja turvatunnet.

Naabrivalve on endiselt lihtne ja populaarne kogukonna turvalisuse tõstmise viis, mis toimub vabatahtluse alusel. Liikumise moto seisneb põhimõttes: hooli, märka, reageeri.

Ühingu arengustrateegia järgmiseks majandusaastaks hõlmab endas viite peamist tegurit:

1. Naabrivalve liikumise leviku suurendamine Eestis;
2. Naabrivalve liikmetega regulaarne infovahetus, naabrivalve sektorite nõustamine ja koolituste pakkumine;
3. Läbimõeldud teavitustöö avalikkuse suuremaks informeerimiseks naabrivalve võimalustest;
4. Häirenupu teenuse arendamine;
5. Väljaspool Eestit naabrivalve liikumise idee tutvustamine ja edendamine.

Täpsema lisainformatsiooni ja ülevaateid projektidest leiab ühingu kodulehelt www.naabrivalve.ee.

Marek Väljari
Tegevjuht
Aprill 2016