• Lähisuhtevägivald

Lähisuhtevägivallast rääkides kasutatakse Eestis mitmeid erinevaid termineid, näiteks koduvägivald, perevägivald, naistevastane vägivald jms. Selles juhises kasutame lähisuhtevägivalla mõistet, mis lahtiseletatult on vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses, sealhulgas praegune ja endine abikaasa, praegune ja endine elukaaslane, vanemad või kasuvanemad, vanavanemad, teised ülenejad või alanejad sugulased või hõimlased, kelle suhtes on toime pandud väärkohtlemine (allikas: Eesti Politsei).

Samas ei ole mõisted ja definitsioonid käesoleva juhise kontekstis määravaks. Juhis käsitleb lähisuhtevägivalda kui ühte kuriteoliiki ning annab informatsiooni, mida saab selle kuriteo tunnistaja ja lähisuhtevägivallast info valdaja ette võtta. Kuigi üheksal juhul kümnest on lähisuhtevägivalla ohvriks naine ja vägivallatsejaks mees, siis antud juhises ei eristata ohvreid soost või vanusest lähtuvalt. Juhise lähtekohaks on see, et vägivald on kuritegu ja sekkuda tuleb alati.

Juhis on koostatud naabritele – tihtipeale on nemad esmased kuriteo tunnistajad ja abi kutsujad/pakkujad.

Igasugune vägivald, sh ka lähisuhtevägivald on kuritegu, seega võib öelda, et naabrite roll ja ülesanded on samasugused nagu teiste kuritegude puhul: KUI MÄRKAN MIDAGI KAHTLAST, SIIS SEKKUN   

Sekkumisvõimaluste juhis.pdf