• Häirenupu teenuse kvaliteedistandard
Häirenupu teenuse eesmärk
Häirenupu teenuse eesmärk on tagada õnnetuste kiire avastamine läbi GSM sidel baseeruva tehnika ning sellele järgnev kiire ja operatiivne reageerimine kaasates vabatahtlikke, et luua turvaline elukeskkond eakatele ja puuetega inimestele.

Häirenupu teenuse sihtgrupp
Häirenupu teenus on suunatud (üksi elavatele) eakatele ja puuetega inimestele turvalisuse ja ohutuse suurendamiseks ning õnnetuste raskete tagajärgede ennetamiseks. Teenuse abil soovib Eesti Naabrivalve ühing kiirendada õnnetuste avastamist, vähendada õnnetusteatele reageerimise aega ja hoida naabruskond turvalisena. Suurim vajadus antud teenuse järele on abikaugetes piirkondades hajaasustuses elavatel inimestel, kuid see ei ole sihtgrupi valikul ainsaks määravaks kriteeriumiks.

Häirenupu teenuse osutamiseks vajalikud seadmed
Selleks, et teenuse eesmärke täita, paigaldatakse teenuse saajate koju GSM sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasas kantavast paanikanupust ja lokaalsest GSM-keskusest. Lisaks paigaldatakse abivajaja koju ka tulekustuti. Antud seadmete abil on võimalik avastada tulekahjusid, paanikanupu häireid ning pikaajalisi elektrikatkestusi. Neist viimane on oluline, et kindlustada abivajaja toimetulek ka elektrivarustuse puudumise olukordades. Selline süsteem võimaldab õnnetuste kiiret avastamist ning seda ka juhul, kui kannatanu ei ole võimeline toimunust ise teatama.

Õnnetusteatele reageerimine
Häire korral saadab GSM-keskus vastavasisulise teate vabatahtliku reageerija mobiiltelefonile. Peale sõnumi saatmist helistab häiresüsteem vabatahtlikule reageerijale, kes seejärel üritab abivajajaga telefoni teel ühendust saada. Kui abivajaja vastab telefonile, siis selgitatakse koos välja häireteate põhjus ning lepitakse kokku edasistes tegevustes. Kui abivajaja ei vasta telefonile, läheb vabatahtlik võimalikult kiiresti sündmuskohale ning selgitab välja, mis on juhtunud ning käitub sellele vastavalt. Ühele abivajajale otsitakse kaks vabatahtlikku.

Vabatahtlike koolitamine
Teenusega seotud tegevuste täitmiseks korraldatakse vabatahtlikele reageerijatele nii tuleohutus- kui ka esmaabikoolitus. Koolituste tulemusena oskavad teenuses osalejad paremini hinnata ohuolukorda ning operatiivteenistuse väljakutsumise vajaduse korral anda Häirekeskusele täpsemat informatsiooni. Samuti käsitletakse koolitustel esmaseid tegevusi kuni professionaalse abi saabumiseni erinevate ohuolukordade korral. Seeläbi tõuseb kõigi teenuses osalejate ohutusalane teadlikkus, mida ollakse võimelised kasutama ka teenusega mitteseotud valdkondades.

Teenuse poolt pakutav lisaväärtus
Häirenupu teenuse abil soovib Eesti Naabrivalve pakkuda nii abivajajatele kui nende lähedastele turvatunnet, mis tuleneb teadmisest, et õnnetuse korral on alati keegi appi tulemas. Selle teenuse abil on inimestel võimalik kodustes ning harjumuspärastes tingimustes paremini toime tulla, luues seeläbi kohalikule omavalitsusele kokkuhoiu teiste sotsiaalteenuste kuludelt. Teenuse osutamise käigus propageeritakse vabatahtlikku tööd, mille tulemusena tekib omavalitsusüksuses vabatahtlike võrgustik, mis võib laieneda ka teistele tegevusaladele. Lisaks võimaldab häirenupu teenus kokkuhoidu riiklike operatiivteenistuste väljasõitude kohapealt, kuna väiksematele õnnetusteadetele reageerivad vabatahtlikud.

Tulekahjust ja pikaaegsest elektrikatkestusest teavitamise funktsioon, usaldusliku suhte tekkimine abivajaja ja vabatahtliku vahel, kogukonna sidususe ja aktiivsuse suurendamine, vabatahtlike võrgustiku kujundamine, tuleohu- ja esmaabialase teadlikkuse suurendamine ühiskonnas – need on vaid mõned lisaväärtused, mida teised ettevõtted pakkuda ei suuda.

Eesti Naabrivalve eesmärgid häirenupu teenuse osutamisel on järgmised:
  1. Eesti Naabrivalve vastab häirenupu teenust puudutavatele e-kirjadele hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.
  2. Eesti Naabrivalve lepib asjaosalistega kokku seadmete paigaldamise aja hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates tahteavaldusest teenuse tarbimiseks, eeldusel, et abivajaja jaoks on leitud vähemalt 2 vabatahtlikku reageerijat.
  3. Seadmete paigaldamisel taastab paigaldaja abivajaja eluruumides paigaldustöödele eelnenud olukorra ning kontrollib süsteemi valmisolekut.
  4. Seadmete paigaldamise käigus tehakse asjaosalistele häiresüsteemi kasutamise koolitus.
  5. Kümne seadmete komplekti kohta ei ole kalendriaasta jooksul rohkem kui 1 rike.
  6. Vabatahtlik reageerija on reageerib häireteatele 1 minuti jooksul, alates häirekõne vastu võtmisest.
  7. Vabatahtlik reageerija teeb kõik endast oleneva, et jõuda abivajaja juurde vähemalt 15 minutiga, alates kohale minemise vajaduse selgumisest.
  8. Vabatahtlik reageerija käitub häireteatele reageerimisel vastavalt väljaõppele ja lähtub oma tegevustes vabatahtliku reageerija tegevusjuhistest.
  9. Vabatahtlik reageerija esitab õnnetusteate raporti hiljemalt 2 tööpäeva jooksul alates häireteate saamisest.
  10. Teenuse hind on 30,83€+käibemaks ehk kokku 37€, kuid hind lõpptarbijale sõltub kohalikust omavalitsusest.
Kaebused
Kui Teile osutatud teenus ei vasta Eesti Naabrivalve kehtestatud miinimumnõuetele või on ilmnenud mõni muu oluline puudus, siis palume saata sellekohane kaebekiri häirenupu teenuse projektijuht Liina Kirsipuu’ile aadressil liina.kirsipuu@naabrivalve.ee. Vastame Teie kirjale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ning anname Teile teada, mida oleme teinud või kavatseme ette võtta probleemi kõrvaldamiseks.

Ettepanekud, soovitused
Kui soovite teha häirenupu teenust puudutava tähelepaneku, soovituse või ettepaneku, siis palume saata e-kiri projektijuht Liina Kirsipuu’ile aadressil liina.kirsipuu@naabrivalve.ee. Vastame Teie kirjale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ning anname Teile teada, mida oleme teinud või kavatseme ette võtta seoses Teie tähelepaneku/soovituse/ettepanekuga.

Konfidentsiaalsus
Eesti Naabrivalve kinnitab, et kõik häirenupu teenusega seotud andmed, kirjavahetused, õnnetusteate raportid, küsitluste tulemused ja teised dokumendid on konfidentsiaalsed. Antud andmed on vajalikud teenuse osutamiseks ja edasiseks arendamiseks ning neid ei väljastata kolmandatele isikutele.

Eesti Naabrivalve kui teenusepakkuja kohustused
Eesti Naabrivalve on kohustatud häirenupu teenuse osutamisel lähtuma mõistlikkuse ja hea tava põhimõtetest ning tagama teenusega seotud andmete konfidentsiaalsuse. Eesti Naabrivalve on kohustatud kinni pidama häirenupu teenuse koostöö kokkuleppest.

Tarbija kohustused
Teenuse tarbija on kohustatud kasutama temale väljastatud seadmeid heaperemehelikult ning tegema kõik endast oleneva, et kaitsta seadmeid püsivate vigastuste eest. Tarbija on kohustatud kinni pidama häirenupu teenuse koostöö kokkuleppest ja juhinduma abivajaja tegevusjuhistest.

Vabatahtliku reageerija kohustused
Vabatahtlik reageerija on kohustatud täitma vabatahtliku ülesandeid vastavalt kokkulepetele Eesti Naabrivalve ühinguga ning lähtuma oma tegevustes talle esitatud tegevusjuhistest. Vabatahtlik reageerija on kohustatud kinni pidama häirenupu teenuse koostöö kokkuleppest.

Teenusstandardi koostamise aeg ja muutmine
Käesolev teenusstandard on koostatud 20.02.2012.

Teenusstandardid vaadatakse üle ning vajadusel muudetakse kord aastas. Muudatuste tegemise korral teavitatakse sellest kõiki häirenupu teenuse tarbijaid, vabatahtlikke reageerijaid, KOVe ja teisi asjaosalisi.

Häirenupu teenust pakub:
MTÜ Eesti Naabrivalve
Tatari 12 Tallinn 10116
Tel/faks 6 522 522
E-post: info@naabrivalve.ee

Häirenupu teenuse projektijuht
Liina Kirsipuu
Tel: 52 625 88
E-post: liina.kirsipuu@naabrivalve.ee

Eesti Naabrivalve tegevjuht
Indrek Randma
Tel: 51 36 630
E-post: indrek@naabrivalve.ee

Eesti Naabrivalve koduleht: www.naabrivalve.ee

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.