• Kodu turvaliseks

Teeme ise kodu turvaliseks

Kuritegevuse olukord seab meie kõigi ette küsimuse, mida saame ise teha oma kodu turvalisemaks muutmisel?
Olles mitu aastat sellega tegelenud, pakun välja omapoolsed nõuanded.

Igaüks meist peaks oma elukoha üle vaatama murdvarga pilguga.

Käige mööda oma elamist (nii sees kui väljas) ja leidke selles nõrku kohti. Suuremat tähelepanu pöörake akendele ja ustele, eriti maja tagumisel poolel.
Nõrgad kohad tuleks üles märkida. Erilise hoolega vaadake üle uste ja akende nõrgad küljed.
Seda aitavad välja selgitada järgnevad küsimused:

Uksed

Kas kõik uksed on heast ja tugevast materjalist? Kas kõigil välisustel on kaks head lukku?Kas kõigil välisustel on kolm tugevat hinge? Kas välisuksel on kett? Kas ketti alati kasutatakse? Kas uksel on klaaspindasid, eriti alumises osas? Kas garaaži ja kõrvalhoonete ustel on turvalised lukud?

Aknad

Kas akendele on pandud lukud? Kas akna lukud on kergesti kasutatavad? Kas neid kasutatakse alati? Kas aeda viivad lükanduksed on nii kindlalt kinnitatud, et neid pole võimalik eest ära tõsta? Kas uksed ja aknad on naabrite nägemisulatuses? Ega aknaraamid pole pehkinud või aknakitt ära kuivanud? Kas garaaži ja kõrvalhoonete akendel on turvalised lukud?

Lisaks tuleks analüüsida maja turvalisust ka järgnevatest seisukohtadest:

  • Kust saaks murdvaras teie elamisse kõige lihtsamalt sisse?
  • Kus saaks sissetungija märkamatult tegutseda?
  • Millised kohad pole piisavalt turvalised – uksed, aknad, garaaž jne?
  • Kas teie elamust on lihtne asju märkamatult välja toimetada?
  • Kas teie asjad on identifitseeritavad?

Maja külgmised ja tagumised uksed ja aknad peavad olema väga turvalised, kuna 62% kõigist vargustest toimuvad just nende kaudu. Pidage meeles, et uksed ja aknad on kodu esimesed kaitsjad.

Kõrged tarad ja hooletusse jäetud hekid pakuvad varastele vajalikku privaatsust, mille tõttu peaks lehestikku hea nähtavuse tagamiseks tihti pügama. Okaspuud ja -põõsad (eriti krundi piiridel hekina) on heaks barjääriks sissemurdjate eest.

Mida tuleb ette võtta turvalisuse suurendamiseks kodust lahkudes?

  • Kasutage aegreleega lüliteid. 
  • Teler, videomagnetofon ja muu koduelektroonika ei tohiks olla aknast nähtav.
  • Kodust lahkudes peaks kardinad alati ette tõmbama.
  • Kui lahkutakse pikemaks ajaks, peaks selleks perioodiks ajalehetellimuse katkestama. Ärge jätke uksele mingeid teateid lahkumise kohta.
  • Võimalusel peaks paluma naabritel või mõnel sõbral enda äraoleku ajal elamisel silma peal hoida – võtta ära saabunud post, kohendada kardinaid, parkida vahel oma auto maja ette – jätta mulje, et elanikud on kodus.
  • Kunagi ei tohi kodus hoida suurt summat raha, mida ei kavatseta kiiresti ära kulutada.

Hinnalisemad esemed võib ära märgistada (näiteks aadressiga). Märgistamiseks võib kasutada markereid, graveerimis- või söövitustrüki vahendeid. Tasub meelde jätta või üles kirjutada koduelektroonika seerianumbrid ja kaubamärk. Ehted või muud kuld- ja hõbeesemed võib pildistada või videole võtta. Peale selle võib aknale muretseda hoiatava kleebise, et selles majapidamises on esemed märgistatud.

Turvalisus aias

Käige oma aias või aiamaal ringi ja püüdke üles otsida nõrku kohti selle turvalisuses. Ärge unustage üle vaadata ka kuure ja teisi kõrvalhooneid.
Mõtelge, kas kurjategijal on lihtne kasutada juurdepääsu- ja põgenemisteed? Kas teie aias on midagi ripakil, mida on lihtne ära viia? (aiakäru, kastmisvoolik, aiatööriistad).
Arutlege naabritega, mida saate ise oma turvalisuse heaks ära teha, mida koos naabritega.

Just niimoodi, koostöös suudamegi muuta oma kodud turvalisemaks endile ning ebamugavaks ründeobjektiks kurjategijatele.
Statistika näitab, et kortermajades, kus on naabrivalve projektid käivitunud, on kuritegevus langenud keskmiselt 70%. Kas paneb mõtlema?
Ühiselt suudame muuta kodukandi turvaliseks!