Kaasamise lähtepunkt
MTÜ Eesti Naabrivalve on huvi- ja sihtgruppide kaasamisel lähtunud Eestis kehtivast kaasamise heast tavast. Väga oluliseks peetakse regulaarset infovahetust projektis osalejate vahel. Kõikide kaasamisega seonduvate tegevuste puhul tuleb arvestada, et projektis osalemine ja panustamine on paljudele (vabatahtlik) lisatöö, seega tuleb olla võimalikult paindlik ja leida sobivaimad võimalused kõikide osapoolte kaasamiseks.

 

Kaasamise eesmärk
Häirenupu teenuse elluviimise ja arendamise puhul on kaasamise peamiseks eesmärgiks koguda asjaosalistelt infot, mida saab kasutada sisendina teenuse edasises arendamises. Kaasamise tulemusena on Eesti Naabrivalve ühingul terviklik ülevaade teenuse osutamise protsesside toimimisest ning omab sisendit nende protsesside arendamiseks ning efektiivsuse tõstmiseks.

 

Kaasatavad osapooled
Teenuse hindamise ja arendamise juures on oluline roll abivajajatel, teenuse osutamisesse kaasatud isikutel (vabatahtlikud, eksperdid, Eesti Naabrivalve töötajad, KOVi esindajad) ja huvigruppidel (Vanuritepoliitika komisjon, külakogukonna ühendused, abivajajate lähedased jt), kes tagasiside ja ettepanekute näol annavad vajaliku sisendi teenuse edasiseks arendamiseks.

 

Eesti Naabrivalve ühing lähtub häirenupu teenuse raames erinevate osapoolte kaasamisel järgmistest põhimõtetest:
  1. Kaasatavatele osapooltele selgitatakse nende kaasamise eesmärki ning kutsutakse üles aktiivselt osalema kaasamise protsessis.
  2. Kaasatavad osapooled on kindlaks määratud juba projekti algusfaasis ning uutele liikmetele (uued abivajajad, vabatahtlikud abistajad, KOVid jt) selgitatakse kaasamise protsessi ning selle eesmärke.
  3. Kaasame erinevaid osapooli juba võimalikult varases etapis.
  4. Erinevaid osapooli kaasatakse vastavalt kaasamise kavale. Samuti on võimalus kõigil häirenupu teenusega seotud isikutel teha kaebusi, soovitus või ettepanekuid igal ajahetkel, võttes ühendust teenuse projektijuhiga.
  5. Arendatava häirenupu teenuse informatsioon ning tegevuskava on avaldatud Eesti Naabrivalve kodulehel, kuhu on lisatud ka kontaktid, millele täiendavate küsimuste või ettepanekute korral pöörduda.
  6. Kaasamise käigus saadud tagasisidest tehakse kokkuvõtted ja järeldused ning vajadusel korrigeeritakse häirenupu teenuse osutamise protsesse.
  7. Kaasamist ning selle tulemust hinnatakse üks kord kahe aasta jooksul.
Täpsem kaasamise kava on toodud SIIN. Avanevas dokumendis on täpsemalt selgitatud, kuidas kaasatakse erinevaid osapooli häirenupu teenuse hindamisse ja edasisse arendamisse. Välja on toodud kaasatavad osapooled, nende kaasamise viis ja aeg ning eesmärk.

 

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.