• Uudised
Vargad tungivad üha harvem korteritesse vargile
08.12.2006

Korterivargused on aasta-aastalt vähenenud, kuid selle põhjuseks ei pea politsei varaste huvi vähenemist või üldist elatustaseme tõusu, vaid omanike suuremat hoolsust ja ka mitmete vargajõukude tabamist.

Kui 2002. aastal registreeris politsei korterivargusi aastas 7356, siis järgmistel aastatel juba märksa vähem - 2003. aastal 6485 ja 2004. aastal 5752. Selle aasta 10 kuuga oli vargusi eluruumidest 3412, samas kui veel mullu tuli sama perioodi jooksul seda ette 4049 korda.

Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Eerik Heldna ütles Postimees Online’ile, et korterivarguste vähenemise üks põhjuseid on inimeste hoolsus oma vara suhtes. «Üha enam kasutatakse signalisatsioone, valvesüsteeme ning ka mehitatud valvet. Kortermajade trepikojad on lukustatud, eramajade ja suvilapiirkondades on tõhus naabrivalve. See kõik aitab varguste vähenemisele kaasa,» selgitas Heldna.

Igas prefektuuri territoriaalses osakonnas on Heldna sõnul loodud korterivargustega tegelevad töörühmad, kes lisaks varastele tuvastavad ka varastatud esemete kokkuostjaid ning realiseerijaid. Tänu neile on Heldna sõnul peetud 2006. aasta teisel poolel kinni mitmeid korterivargusetele spetsialiseerunud kurjategijaid.

«Näiteks on Lasnamäe kriminaalpolitseinikud tabanud mehe, kes on seotud seitsme erineva korterivargusega. Selliste kurjategijate tabamine ja kohtu alla saatmine ei tähenda ainult ühe või mitme kuriteo avastamist, vaid ka mitmeid ärahoitud kuritegusid tulevikus,» selgitas Heldna.

Tema sõnul on varavastaste kuritegude vähenemise põhjuseks ka hea politseitöö. «Harjumaal ja Tallinnas on mootorsõiduki varguste vähenemise põhjustanud mitme organiseeritult tegutsenud autovaraste grupi kinnipidamine Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse töötajate poolt,» rõhutas Heldna.

›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi