• Uudised
Turvalisus luuakse koostöös
22.07.2014

Turvalisusvajadus on üks inimese põhivajadustest — me võtame seda elu täiesti loomuliku osana ning eelda­me, et meie kodu, selle lähiümbrus ja Eesti tervikuna on elamiseks turvaline paik. Pa­raku tuleb arvestada asjaoluga, et 100% turvalisust ei ole olemas.

Seda, kui turvaliselt inimesed end kodu­ümbruses tunnevad, saab igaüks hinnata oma parameetrite järgi ja teha sellest oma järeldused. Politsei hoiab vargad eemal, päästeteenistus garanteerib kiire kohale jõudmise tulekahjule ning kiirabi kiirustab kohale, kui vajame terviseabi. Ning maja­hoidja liivatab tee, et sula ajal luid puruks ei kukutaks ja lükkab räästast tilkuva jää­purika alla juba varahommikul enne tööle-minekuaega. Tundub täitsa turvaline, ja nii see tegelikult on ka. Paljudes Eesti piir­kondades kinnitab seda ka statistika.

Olenemata kõigest sellest on inimesed hakanud üha rohkem tunnetama vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Siseministeeriumi poolt värskelt tellitud uuringu tulemuste järgi on lausa 46% kü­sitletutest nõus osalema naabrivalve töös ning inimeste valmisolek vabatahtlikku panustamisse turvalisuse tõstmiseks on täna veel suurem kui tegelik panus. See annab hea platvormi, millelt edasi lükuda.

Valdavalt on kodu ja vara turvalisust mõ­jutavad riskid seotud inimese tegevusega. Enim pannakse toime varavastaseid kuri­tegusid. Enamik neist on ette kavatsemata ning sooritatud võimaluse tekkides ja hetke ajel. Näiteks võib tuua autosse järelevalve­ta jäetud isiklikud asjad, avatud majauksed-aknad, aias nähtava spordivarustuse või tööriistad (muruniiduk, mootorsaed jne), poe ukse taha järelevalveta jäetud jalgrat­ta. Ilmselt võib tuua veel hulga näiteid selle kohta, kuidas oleme ise varaste elu kergeks teinud, kuid õnneks ka selle kohta, kuidas teiste sekkumine on hullema ära hoidnud.

Lood elust enesest

Aruvalla küla mees vaatas argipäeval päi­se päeva ajal aknast välja ja nägi, et suur kraana ja kastiga varustatud veoauto sõitis naabrimehe hoovi ning hakkas seal põllu­majandustehnikat (traktor, kombain jt seadmed) peale laadima. Mees imestas, et naaber ei ole talle midagi rääkinud, et oleks need kellelegi välja laenanud või hoo­pis maha müünud. Ta helistas igaks juhuks parasjagu tööl viibivale naabrimehele ja küsis, et mis plaanid tal oma tehnikaga on ja kuhu ta plaanib selle saata. Naabrimees ei osanud aga küsimusele midagi vastata, sest tema teada pidi tehnika ikka tema enda õuel seisma, ta polnud seda kellelegi ära lubanud. See on näide jultunud varas­test, kes päevasel ajal, kui inimesed on tööl, tulevad ja varastavad täiesti avali­kult, häbi ja hirmu tundmata nende vara.

Inimesed peak­sid turvariske hin­dama ka siis, kui nad on otsustanud oma kodu müüa ja sellest ilusad pildid portaalidesse lae­vad. On olnud juh­tumeid, kus vargad on seda infot kur­jasti ära kasutanud ja müügis olevad majad või korterid,

mille pildid ja aadressid inimeste enda poolt avaldatud, tühjaks varastanud. Kui müügis olev maja või korter seisab tühja­na, siis tasuks kindlasti mõelda valvesüs­teemide paigaldamisele või kindlustusele.

Naabrivalve eesmärk

Naabrivalve eesmärgiks on tõsta turvali­sust kodudes ja lähiümbruses elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Ühingu tegevusse kaasatakse naabrid, politsei, ko­halik omavalitsus ning naabrivalve ühing.

Naabrite koostöö on piirkonna turva­lisuse nurgakivi, mis toimib põhimõttel: hooli, märka, reageeri. Naabrivalve kau­du on lihtsam naabritega tuttavaks saada ja niimoodi on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad piirkonna ning teevad selle elanike tegevuse nähtavaks ka teistele. Loodud piirkondade sektorivanematega vesteldes on selgunud, et juba naabrivalve plakatite ülesseadmine loob turvalisema elukeskkonna.

Naabrivalve sektorid on loodud enami­kes Eesti maakondades. Kokku on liitunud majapidamisi ligikaudu 11 000 enam kui 500 erinevast paigast üle Eesti.

Kuidas liituda Naabrivalvega?

Naabrivalvega alustamise eelduseks on huvi kodukoha turvalisuse parandami­se vastu ning seda tuleks jagada ning aru­tada ka naabritega. Naabrivalve liikumist võib tutvustada näiteks külapäeval, ühistu

üldkoosolekul või ka naabreid hoovi kokku kutsudes. Kui soov Naabrivalvega liituda on kindel, tuleb endi hulgast valida tuleva­ne Naabrivalve sektori vanem, kes hakkab sektori liikmeid esindama koostööpartne­ritega suhtlemisel.

Seejärel tuleb täita Naabrivalve kodule­helt saadud blanketil nimekiri elanikest, kes soovivad Bikumisega ühineda, ja edas­tada see ühingule. Naabrivalve sektor saab alguse ühingu poolt ette valmistatud koo-töölepingu sõlmimisest. Uue sektori liik­med saavad oluliste numbrite lehe kõikide naabrite ning koostööpartnerite kontak­tidega ja infomaterjalid nõuannetega tur­valisuse parandamiseks. Naabrivalve piir­konna märgistamiseks saab uus sektor ka vajaliku arvu plakateid ning kleebised.

Allikas: Meie Kodu

›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi