• Uudised
BÜROKRAATIA - Eesti ühiskonnakorraldust hävitav viirus
14.03.2013

Kas tuleb see Euroopas valitsevast sostiaaldemokraatlikust vaimust ning sellest lähtuvast tugevnevast föderaliseerumise ihast või on selle taga mingi lihtsalt vildakas soovmõtlemine, kuid fakt on fakt - meie ühiskonda närib üha süvenev bürokraatia. See probleem on ÜLDINE ja puudutab põhiliselt avalik-õiguslike organite elu-olu ja tegevust nii sissepoole kui väljapoole.

Bürokraatia-koll hävitab usku riigimasinasse (luues samas küll hulgaliselt tegelikkusele mittevajalikke töökohti), loob pingeid erinevate sotsiaalsete kihistuste vahele, tapab efektiivset majandamist, on kulukas, tekitab süvenevat rahulolematust ning kahjuks vähendab ka üldist ühiskonna sisemist turvalisust läbi mitmete erinevate põhjuste.

Üheks viimatinimetatud põhjuseks on bürokraatia poolt põhjustatud hirm, mis ei lase inimestel kuritegude ohvriks sattudes pöörduda politsei poole. See asjaolu vähendab politsei väärtust ning madaldab ühiskonnaliikmete usku sellesse institutsiooni.

Varguse ohvrid jätavad bürokraatiat peljates politseisse teatamat, edastas tänane RahvusRinghääling.

Ligi 60 protsenti varguse ohvriks langenuist jätab sellest politseile teatamata, eelkõige on põhjus asjaajamise keerukus ning ajamahukus.
Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas eelmisel valitsuse pressikonverentsil justiitsministeeriumi ülevaadet mullusest kuritegevusest ja tõi välja ohvriuuringu tulemused, mille järgi jätab 58 protsenti elanikest vargusest teatamata.

Politsei- ja piirivalveameti analüüsibüroo juht Marilis Sepp ütles ERRi raadiouudistele, et kõige rohkem jäetaksegi teatamata vargustest, sest inimeste arvates ei kaalu kahju suurus sageli üles sekeldusi, mis politseisse teatamisega kaasnevad.

"Seda ei saa nii üks ühele võtta, et tõesti suisa 60 protsendist ei teatata, aga see protsent on ilmselt üsna kõrge, seda me täiesti tunnistame. Tegelikult see olukord pole objektiivselt nii halb, et ei peaks uskuma politseisse. Näiteks korterivarguste puhul on lahendamise või prokuratuuri saatmise protsent üle 60, madalam tõesti sõidukist varguste puhul, jääb 20-30 protsendi vahele," rääkis Sepp.

Ta lisas, et kui kõik vargused kokku arvata, jõuab neist iga viies prokuratuuri ja see ei ole sugugi halb tulemus.

Vargusest saab teada anda ka interneti kaudu

Sepp märkis, et Tartu ülikoolis justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu kohaselt teavitavad esimest korda kuriteo ohvriks langenud inimestest politseid 80 protsenti, aga teisel korral märksa vähem, 60 protsenti.

"Peamise põhjusena toodigi välja, et näiteks vajadus käia tööajast ütlusi andmas häiris inimesi. Või tuli oma juttu mitu korda korrata. Uuringus tehti ka ettepanek, et neid tööprotsesse peaks üle vaatama, kuidas oleks võimalik viia menetlust läbi nii, et see oleks kannatanule vähem koormav. Jään vastuse võlgu, kas on järgnenud konkreetseid samme, mul ei ole selle kohta praegu informatsiooni," nentis analüüsibüroo juht.

Samas tõi Sepp välja, et kui raskete isikuvastaste kuritegude puhul pole elektrooniline teatamine võimalik, siis varguse kohta saab ka interneti vahendusel avalduse teha. Samas ei taha politsei tema sõnul tekitada inimestes kõrgendatud ootusi lahendite osas, sest paraku ei ole vargus politsei jaoks prioriteetne.

"Eesti riigil ei ole nii palju raha, et kõiki kuritegusid oleks võimalik lahendada. Selles mõttes ei saa varguste lahendamine kindlasti olema väga kõrge prioriteediga politsei jaoks. Küll aga ennetuslikus mõttes on infot, et tegu on toime pandud, meil väga vaja," rõhutas Sepp.

Tema hinnangul võiks iga inimene teadvustada, et mida adekvaatsem pilt on politseil kuritegevusest, seda paremini ta suudab kuritöid ennetada, näiteks patrullide väljapanekut planeerida, et võimalikult palju kurjategijate tegevust häirida.

Samas peab ka politsei inimeste usku endasse suurendama, tunnistas analüüsibüroo juht. "Selle hulka kuulub ka kannatanu kursis hoidmine tema juhtumi lahendamise käiguga. Mitmel korral on inimesed ette heitnud info puudumist näiteks isikuga seotud menetluse käigust".

Naabrivalve juht: inimesed pelgavad ka kättemaksu

MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuhi Marek Väljari sõnul võib mõnikord varguseavaldus esitamata jääda ka hirmu tõttu, ta tõi näiteks eelmisel nädalal Avinurmes politseilt saadud tagasiside.

"Neile helistas naisterahvas, et tema emal on kaks nädalat tagasi küttepuud ära varastatud. Politsei küsis, miks varem ei teatatud, ja vanaproua vastas, et tal on hirm, et lüüakse maha," sõnas Väljari.

Ta ütles, et inimesed kardavad lisaks kättemaksule tihti ka võõraga suhtlemist, bürokraatiat ja ametlikku suhtlusvormi - peljatakse, et ei suudeta piisavalt selgeid vastuseid anda või tekib ütluste põhjal alus uurimiseks, mis kestab pikka aega.

Eriti puudutavad need hirmud tema sõnul vanemaid inimesi, kes ei ole harjunud ametnikega suhtlema.

Väljari sõnul võib naabrivalve selliste hirmude korral inimesi aidata ja ise politseiga suhelda, peaasi, et info edastamata ei jääks. "Inimeste usk on kindlasti kasvanud, et politseilt saab abi," lisas ta.

Ka ettevõtjad on majanduspolitseis pettunud

Loogiline mõtlemine ütleb, et politsei peab kaitsma seadust ning abistama neid, kelle suhtes on seadust rikutud.

Meie politsei on läinud aga mugavaks ja lõviosas lähtutakse seal käitumisvormelist - see on tsiviilvaidlus, klaarige asi omavahel kohtus.
Seadustega mittearvestavad persoonid lähevad aga üha julgemaks.

Kuigi ametliku statistika järgi on majanduskuritegude arv viimastel aastatel vähenenud, ei ole tõenäoliselt selle taga kuritegevuse vähenemine, vaid ettevõtete soovimatus politseile toimunud pettustest teada anda, pigem klaaritakse asi ise ära.

Reedel portaali kannatanuabi.ee korraldatud majanduskuritegevuse konverentsil tõdesid audiitorbüroo Ernst & ***** finantspettuste uurija Marilin Pikaro ning Eesti Siseaudiitorite Ühingu juhatuse esimees Heikko Mäe, et Eesti ettevõtted on loobunud politsei poole pöördumast isegi mitmesaja tuhande euro suuruste pettuste avastamisel.

«Ma tean kümneid juhtumeid, kus ettevõtjad ei viitsinudki enam oma probleemidega politseisse pöörduda, kuna teatakse, et 99 protsenti avaldustest ei võeta menetlusse,» selgitas Mäe ja ütles, et Eesti ettevõtted on majanduspolitseis pettunud.

Mäe sõnul tuleb petuskeeme ette näiteks riigihangetes ning kui juhuslikult ühel hetkel avastatakse, et pakkuja on pahatahtlikult infot võltsinud, siis aetakse asi omavahel korda, raha saadakse tagasi ja politseisse avaldust ei tehta. See tähendab omakorda, et petturitele mingit märki külge ei jää ja järgmisel hankel osalevad nad jälle puhaste poistena.

Pikaro sõnul on Eesti ettevõtted jätnud politseile teatamata isegi kuni miljoni euro suurusest tekitatud kahjust. Mõnikord suudetakse osa raha petturitelt tagasi saada, teinekord aga tulebki kahju lihtsalt alla neelata ning jääda ootama maksuameti kontrolli, et halva õnne korral töötaja tekitatud kahju pealt veel lisasoodustusmaksu tasuda.

Korrakaitsjad on Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juhi Roger Kummi sõnul tõepoolest ülekoormatud ja suur osa pigem tsiviilvaidlusena käsitletavaid avaldusi tuleb jätta menetlusse võtmata. Ent kui avalduses on korralikult esitatud kuriteo koosseis, siis ei saa korrakaitsjad menetlust alustamata jätta.

Allikad: BHR, E24.ee ja RahvusRinghääling.

›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi