• Uudised
Infot prügimajadest!
25.05.2007

Viimasel ajal on meie poole pöördutud küsimustega seoses prügimajade ehitamisega korterelamute juurde. Allolev artikkel on koostatud Eesti Naabrivalve ühingu koostööpartneri, AS Temeko poolt, ning annab hea ülevaate ja vajaliku info selle teema kohta.



Milleks prügikastimaja/jäätmehoidlat vaja on?

Tõenäoliselt on enamus linnakodanikke pannud tähele erinevaid heakorraprobleeme prügikastide ümbruses. Ei ole harvad situatsioonid, kus hommikul prügi viies keegi sorteerib Teie prügikastides, hulkuvad koerad-kassid on sealt rämpsu välja tirinud, vedaja ei ole vaevunud prügikaste korralikult omale kohale tagasi panema. Hommikul prügi viies selgub, et prügikast on juba täis, põhjuseks lähedal asuva eramurajooni inimesed, kes on veendunud, et Teie konteinerite näol on tegemist avalike konteineritega või ei olnud jäätmevedajal võimalik prügikaste tühjendada kuna keegi oli need nn kinni parkinud. Samuti on Tallinnas aktiivselt tegutsemas munitsipaalpolitsei, kes pidevalt pöörab ühistute eestvedajate tähelepanu heakorraprobleemidele prügikastide ümbruses. Teatavasti tuleb Tallinna Jäätmehoolduseeskirja kohaselt jäätmete hoidmisel tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek. Sama eeskirja kohaselt on mahutid soovitav paigaldada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse ning mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. Eelpool kirjeldatud probleemide lahendamiseks on ühistutel otstarbekas rajada jäätmemaja/prügikastihoidla.


Mida peaks arvestama prügikastihoidlat tellides?

Jäätmemaja ei rajata paariks aastaks. Väga tähtis on rajatava prügimaja konstruktsiooni vandaalikindlus ning vastupidavus meie niisketes välistingimustes. Seega ei tohiks kasutada puitkonstruktsioone, kuna need pannakse lihtsalt põlema. Samuti peaks kindlasti uurima, et kasutatavad materjalid oleksid ilmastikukindluse saavutamiseks vastavalt töödeldud, näiteks peaks olema metall kindlasti kuumtsingitud. Oluline on arvestada, et prügivedajatel on vajalik jäätmemajades asuvaid konteinereid tühjendada. Seetõttu on oluline jäätmemaja asukoht, peab olema võimalik suure autoga ligi pääseda ning vajalik sile aluspind, võimaldamaks prügikaste probleemivabalt liigutada. Kindlasti tuleks hoolega läbi mõelda kasutusmugavus ehk lukustussüsteem. Kindlasti peaks uks lukustuma nn sneppersüsteemiga tagamaks jäätmemaja ukse igakordse lukustumise. On võimalik valida kolme erineva lukustussüsteemi vahel. Esimene ja kõige lihtsam variant on see, kui jäätmemaja on lukustatud tugeva lukuga ning igale kasutajale on jagatud võti. Teine variant on paigaldada jäätmehoidlale sama tüüpi lukk nagu ühistu trepikoja välisustelgi, enamlevinud lukkude puhul loob see võimaluse sariastada lukk samale võtmele trepikoja välisustega. Kolmanda ning kõige kallima variandi puhul on võimalik paigaldada nn fonosüsteem ehk elektriline avamissüsteem.


Kui palju selline majake maksab?

Jäätmemaja maksumus sõltub muidugi selle mõõtudest. Selleks, et pakkuda ühistutele soodsa hinnaga kvaliteetset jäätmehoidlat, oleme välja töötanud erinevate korteriühistute soovidest lähtuvalt kaks tüüpsuurusega prügimaja. Muidugi on jäätmemaja võimalik valmistada ka erimõõtudega, arvestades ühistu maakasutusest tulenevaid erinõudeid. AS Temeko poolt pakutav väikseim jäätmemaja (mõeldud 4 prügikastile) maksab koos paigaldusega ca 25 000 krooni. Soovi korral lisandub täiendavalt lisavõtmete valmistamine ning vajadusel betoonaluse valamine keskmiselt 10 000 krooni.


Kui kaua sellise majakese püstitamine aega võtab?

Keskmise jäätmehoidla paigaldamine võtab aega pool päeva. Juhul kui on tarvilik valada betoonalus, tuleks arvestada lisaks betooni valamisele ning betooni tahenemiseks kuluva ajaga. Reaalselt võtab keskmine protsess alates ühistu pöördumisest meie poole kuni jäätmemaja püstitamiseni aega üks kuu.


Kas majakese püstitamine nõuab linnapoolset luba?

Ehitusseaduse §15 ja §16 kohaselt on väikeehitis kuni 60m² ehitusaluse pindalaga kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis. Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav. Küll aga tekib kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku nõutavus, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20¬60m². Tallinna linna ehitusmääruse §44 kohaselt on vajalik Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjalik nõusolek, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60m². Seega ei ole kohaliku omavalitsusega kooskõlastuse nõuet juhul kui jäätmemaja ehitusalune pind jääb väiksemaks kui 20m². See eeldab muidugi, et maaomanik on selle rajamisega päri. Juhul kui jäätmemaja ehitusalune pindala ületab 20m², on vajalik taotleda vastavasisuline kirjalik nõusolek, millele on linnaamet kohustatud vastama 10 päeva jooksul peale vastavasisulise teate saamist. Täpsemalt on andmed, mida kirjaliku nõusoleku taotleja esitama peab, kirjas Tallinna linna ehitusmääruses paragrahv 45.


Kas majake (võrk) ja lukk on vandaalikindlad?

AS Temeko poolt valmistatav jäätmemaja on valmistatud keeviskonstruktsioonina (kõige tugevam võimalikest) ning erinevad moodulid on omavahel ühendatud tugevate poltliidestega. Teatavasti on AS Temeko üks juhtivaid turvauste tootjaid, seega oleme oma 19a kogemusi turvauste valdkonnas ära kasutanud ka prügimaja väljatöötamisel. Nimelt on lukk paigaldatud spetsiaalse keeviskarbi sisse, mis peaks välistama selle mehhaanilise lõhkumise.

Janar Vilde AS Temeko Tegevdirektor

Kätlin Ort
Tel. + 372 654 1521
Mob. + 372 51 787 26
e-mail: katlin@temeko.ee  
http://www.temeko.ee/  

›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi