• Uudised
Riigikogus tehti ülevaade Turvalisuspoliitika põhisuundade täitmisest 2010 aastal
16.02.2011

15.02.2011. 

Esinedes riigikogus aruandega turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 täitmisest 2010. aastal, rääkis siseminister Marko Pomerants, et mullu registreeriti 30 235 varavastast kuritegu, mis oli võrreldes 2009. aastaga 722 kuritegu rohkem. See tähendab, et varavastaste kuritegude arv kasvas 2,5%.

Pomerantsi sõnul nähtub statistikast, et varavastaste kuritegude kasvu mõjutab varguste kasv ning eelkõige vargused kaubandusettevõtetest, mille arv suurenes 9,4 %.

"Vaadates varguste osakaalu kaubandusettevõtetest ja süstemaatilisi vargusi, peab negatiivse tendentsina tooma välja selle, et varastama on hakatud kallimaid asju. Vähenenud on sõidukite vargused (36 kuritegu ehk 4,0% vähem). Samas on 2010. aasta viimases kvartalis tekkinud uued kuriteoliigid – pangaautomaatide lahtilõikamised ja sularaha vargused. See on uus trend, mis on ilmselt seoses euro tulekuga kasvav," rääkis Pomerants. 

Rääkides kuritegevusest 10 000 elaniku kohta, siis tõi minister välja, et 2010. aastal pandi neid enim toime Tallinnas, 503,  Narva linn on 407 kuriteoga teine, Tartu linn kolmas, Võru linn neljas, Maardu linn viies, siis tuleb Pärnu ja Kohtla-Järve.

Röövimiste arv väheneb
Siseministri sõnul on tal hea meel, et 2010. aastal on röövimisi olnud ligi 17,5% vähem. 2009. aastal oli neid 726, 2010. aastal aga 599.

"Röövimiste arvu on oluliselt mõjutanud kasiinoröövide vähenemine. 2010. aastal toimus üks kasiinorööv, 2009. aastal üheksa, mis tähendab nende vähenemist kaheksa võrra ehk 88,9%," ütles Pomerants.

Samas märkis minister, et sagenesid juveeliäride röövid. Juveeliäride röövimisi pandi 2009. aastal toime viis, 2010. aastal aga 11, mis tähendab juhtumite arvu kahekordistumist.

2010. aastal olid röövide objektiks korduvalt SEB pangakontorid ning seejuures rööviti ühte kontorit mitu korda. "Positiivne on selle juures see, et politsei on kõik pangaröövides kahtlustatavad tuvastanud," ütles siseminister ning lisas, et rohkem kui poole võrra on vähenenud röövid relva ja maskiga.

Kuritegude avastamine 
Politsei lahendas 2010. aastal 23460 kuritegu, mis teeb lahendusprotsendiks 48,5 ja samasugune protsent oli ka 2009. aastal. Vähenenud on ka õnnetuste, tapmiste ja enesetappude tulemusel hukkunud inimeste arv. 2010. aastal hukkus neil eelnimetatud põhjustel 523 inimest, kui 2009 oli vastav arv 581.

Koostööst
Siseminister kinnitas, et politsei koostöö kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega on jätkuvalt üldiselt hea. Samuti saab heaks hinnata Naabrivalve- ja politseivahelist koostööd. Politsei osaleb alati ühe osapoolena uute naabrivalvesektorite moodustamisel, seeläbi on koostöö pidev. Mittetulundusühingu Eesti Naabrivalvega liitus 2010. aastal 48 uut naabrivalvesektorit, mis ühendavad kokku 725 perekonda.

Häirekeskuste töö
Hädaabiteateid menetletakse aasta aastalt kiiremini, alates kõne saabumisest häirekeskusesse kuni väljasõidukorralduse andmiseni. 2010. aastal suudeti tagada kõnedele vastamine tavaolukordades maksimaalselt 15 sekundi jooksul, kusjuures 90% kõnedest suudeti vastata 10 sekundi jooksul. Häirekeskusesse tehakse aastas umbes miljon kõnet, kuid siiski 25% vajavad päästemeeskonna või kiirabi väljasaatmist.

Kokkuvõtte koostas Tiina Ristmäe

Uudise koostamisel kasutatud Riigikogu stenogrammi (15.02.2011) ja ERRi uudislõike.
 
›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi