• Uudised
Naaber, hooli inimestest enda ümber!
24.10.2008

Tiina Ristmäe
MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht

Traagilised sündmused Ida-Virumaal ning vahetult enne seda meie naabrite, soomlaste juures, on Eesti Naabrivalve liikumise juurde toonud palju inimesi küsimusega – kuidas ja mida nad saaks teha, et nende majas või piirkonnas selliseid koledaid sündmusi ära hoida. Ühest küljest ei ole täna üle maailma populaarsust koguv naabrivalve kahtlemata mingi imerelv, millega kuritegevust likvideerida, samas naabrivalvest tõhusamalt toimivat kuritegevust pärssivat seaduslikku oma-algatust ei ole. Nagu maailma kuulsaimad kriminoloogid on öelnud, on enamike kuritegude ärahoidmisel keskne märksõna hoolivus. Just hoolivus on see, millele on oma tegevuse üles ehitanud ka Eestis enam kui 9000 inimest ühendav MTÜ Eesti Naabrivalve.
Naabritega koostööst ei tasu otsida luuramist, naabri valvamist või muud inimese vaba liikumist piiravaid tegevusi. Naabritega tuleks leida see ühine koostöövorm, mis kõigile sobib, on see siis liitumine naabrivalve, omavahel kontaktide vahetamine vms. Kui naabreid teatakse, siis väheneb piirkonnas anonüümsusja tekib võimalus naabriga vajadusel ühendust saada. Elame kõrvuti teiste inimestega ja  paratamatult tähendab see seda, et tuleb suhelda, ei saa kapselduda oma väikesesse maailma. Kui on mingi põhjus kahtlusteks, naabriga suhtlemiseks, siis seda tuleb ka teha.
Mida siis teha, kui tõesti arvate, et naabrite juures toimub midagi kahtlast. Esimene soovitus – hinnake olukorda ja kui võimalik, vaadake ise, mis naabri juures toimub.  Teine soovitus – kui ei ole soovi, julgust ise vaatama minna, mis naabrite juures toimub, siis helistage politseisse 110 ja kirjeldage oma kahtlusi. Küsige politseilt nõuandeid, mida te antud olukorras veel ise teha võiksite niikaua kuni politsei kohale jõuab. Kolmas soovitus – andke mõista, et sündmusel on tunnistajaid – kui võimalik kopsige uksele, kutsuge teisi naabreid appi ja tehke häält, hüüdke, kas kõik on korras. Kõige olulisem on jälgida, et enda tervis ja turvalisus ohtu ei satuks, hulljulget sekkumist me kindlasti soovita. Kui võimalik, siis soovitame sekkumisel kaasa kutsuda kas oma perekonnaliikmeid või siis teisi naabreid, nii on hiljem juhtunul ka rohkem tunnistajaid.
Öisel vaiksel ajal on tavaliselt vähegi kõvem lärm üsna paljudesse korteritesse kuulda. Kui on teada, et mõnes korteris on aeg ajalt pidutsemist või ei ole lärm midagi ebatavalist, siis pole mõtet ka hakata politseid välja kutsuma. Oluline on, et inimene mõtleks hetke, kas sündmus tundub ebatavaline või mingil moel kahtlust äratav. Ja kui politsei kohale jõudes on selge, et tegelikult mingisugust kuritegu toimunud ei ole, siis tuleb selle üle pigem rõõmustada, mitte peljata naabrite või politsei viha.
Võib-olla tasuks mõnikord mõelda ka sellele, et ehk vajame ise juhtumis naabri abi, sellisel juhul tahame ju küll, et meid aidatakse. Ja loodame väga, et see abi võikski jääda soola küsimise valdkonda, mitte mõne julma kuriteo puhul abi ootamisse.
Mida siis alustuseks teha, et naabritega soojemaid suhteid luua? Kirjeldan lühidalt, kuidas alustada naabrivalvega. Ääretult oluline on, et initsiatiiv naabrivalvega alustamiseks tuleks elanikelt ja et see oleks rohkem kui paari inimese soov oma kogukonna turvalisuse parandamises osaleda. Kui elanikud on kokku leppinud, et soovivad naabrivalvega liituda, siis aitame neil täita piirkonna naabrite kontaktide lehe. Küsime neilt nime, aadressi, telefoni numbrit, e-kirja aadressi ja auto registriandmeid ning allkirja, et elanik nõustub oma andmete jagamisega naabritele naabrivalves osalemiseks. Mitme aasta pikkune praktika on näidanud, et need kontaktid on naabritevahelise inforingi tekkimise eelduseks, vastasel juhul ei olegi reaalselt võimalik naabriga ühendust võtta, kui see vajadus peaks tekkima.
Üsna tihti küsitakse, et mismoodi see naabrivalve praktiline tegevus välja näeb, et kas peab naabrit ööpäev läbi aknast piiludes valvama hakkama? Seda võib ju ka teha, kuid, nagu mainisin, pole see naabrivalve põhiülesanne. Oluline on hoolida ja kui midagi märgatakse, kokku lepitud viisil tegutseda. Ja kui ikka väga valvata tahetakse, siis soovitame valvata ümbruskonda, mitte naabrit. Näiteks teha naabritega oma piirkonnas vahest pikemaid jalutuskäike, et oma silmadega veenduda eluolu rahulikkuses. Ja kui siis midagi märgatakse, sekkuda vastavalt olukorrale ja oma ettevalmistusele. 

Naabrivalves osalemine on igapäeva elu osa - võib öelda isegi, et täna üle maailma mitmekümne miljoni inimese eluviis. Naabrivalve raames on kindlasti koosolekuid ja infovahetust, kuid põhiline on ikka see, et inimesed hooliksid, suhtleksid omavahel, märkaksid kahtlasi tegevusi/inimesi ja reageeriksid vastavalt olukorrale. Peame Eesti Naabrivalve ühingu ülesandeks erinevaid reageerimisoskusi õpetada, aga jagame ka juhiseid, kuidas märgata. Kui tänava ääres on ühtäkki neli telliskivi, aeglaselt mitmendat korda sõitev auto, võõrad trepikojas – kui selliseid asju märgata, infot naabritele, politseile või mujale, kokku lepitud kohta edastada, siis nii sünnibki turvalisus - koostöös loodud väärtus.

MTÜ Eesti Naabrivalve kohta vaata lisa www.naabrivalve.ee või helista 5 136 630.

›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi