• Uudised
Naabrivalve projekt kogub hoogu üle Eesti
05.05.2000
Ministrite Märt Raski ja Tarmo Looduse osalusel loodi Tallinnas kodanikualgatuse korras mittetulundusühing Eesti Naabrivalve, mis peaks abistama inimesi oma elamispiirkonnas naabrivalveüksuse loomisel ja suurendama seeläbi elukeskkonna turvalisust.

Justiitsministeeriumi ametnike eestvedamisel loodud katusorganisatsiooni juhatusse valitud Tarmo Vaik ütles, et hetkel on Eestis vaid kaks ametlikult registreeritud naabrivalveüksust, neist üks Tallinnas ja teine Tartus. Seejuures täidab Tallinna linnavolikogus nõunikuna töötav Vaik sel nädalal pealinnas Nõmmel loodud Kivimäe esimeses naabrivalve sektoris vanema kohuseid.

Vaik ütles, et Kivimäel loodud naabrivalveüksusega ühines ligi 30 eramaja pererahvas. «Loodan, et sügiseks on Nõmmel loodud kümme sellist sektorit, sest mitu inimest on ühendust võtnud ja tundnud naabrivalve vastu huvi,» lausus ta. Vaigu sõnul oleks seejärel sobiv aeg luua kümmet sektorit ühendav Nõmme naabrivalveüksus ja sellega eile loodud mittetulundusühingusse astuda.

«See ei tähenda, et siin poleks naabrivalvet varem olnud,» rääkis Vaik. «Me oleme ikka üksteise kruntidel silma peal hoidnud, kuid linnaosa ja politseiga kolmepoolse lepingu allakirjutamisega muutsime naabrivalve ametlikuks.»

Kleeps uksele

Eks teatud määral on naabrivalve eelkõige väikeelamute piirkondades alati toiminud, kuid samas oleks vaja teha seda organiseeritumalt, märkis Vaik. Kivimäe naabrivalveüksuse asutamisel said liikmed linnaosavalitsuselt kollased kleepsud kirjaga «naaber valvab» ning politseilt jälgimisblanketi, mille lünkasid täita kahtlase isiku tundemärkidega. Samuti omavad liikmed lisaks üksteise kontaktnumbritele ka vajalikke politsei ja linnaosavalitsuse telefoninumbreid.

Postkasti, värava või ukse külge kinnitatav kleeps peaks Vaigu hinnangul mõjuma varastele eelkõige psüühiliselt, peletades neid võimaliku pealtnägija hirmus kuriteost loobuma.

Vaigu sõnul on politsei ja linnaosaga koostöös tehtav süstemaatiline naabrivalve senisest tõhusam, sest politseini jõudev teave korrarikkumistest on senisest põhjalikum. Samuti võib teinekord kasulikuks osutuda kahtlase isiku tundemärkide ja tegevuse üleskirjutamine ka siis, kui inimene võibolla ei teegi pahandust, kuid hiljem võib see ikkagi osutuda politseile oluliseks infoks seoses mõne teise korrarikkumisega, lisas ta.

Lisaks peaks organiseeritud naabrivalve vähendama ka juhtusid, kus inimesed lähevad kangelast mängides ise kurjategijat peatama. Ennekõike tuleb sellest politseid teavitada,lausus Vaik. Eile loodud mittetulundusühingu peamiseks ülesandeks peab ta eelkõige välisriikidelt naabrivalvealase oskusteave saamist, mida läbi koolituste naabrivalves osalevatele inimestele edasi anda.

Vaik märkis, et näiteks osas välisriikides saab ametliku naabrivalve piirkonda kuuluva maja omanik oma kodu kindlustada soodsamalt kui naabrivalve piirkonda mittekuuluva maja omanik.

Peletab varast

Tartus veebruaris asutatud naabrivalve keskuse programm näeb ette luua Tartu erinevates linnaosades vabatahtlike valvsate ja ettevõtlike inimeste rühmad, kes oleksid suutelised kuritegeliku ründe avastama juba eos ning võimelised kiiresti appi kutsuma politsei või turvafirma.

Projekti üks juhte Gunnar Aasmäe ütles eile Postimehele, et seni on leitud tugiisikud Tammelinnas, Annelinnas, Ränilinnas ja Tähtvere elamurajooni turvakülla. Lisaks kavatseb Tartu naabrivalve keskus ettevõtmisse kaasata ka tudengeid ja kaitseliitlasi. Programmi elluviimiseks on riik eraldanud keskusele tänavu miljon krooni. Tartu naabrivalve keskus oli ka selle juhi Peeter Rehema isikus eile üleriigilise naabrivalveühingu üheks asutajaks.

Lisaks kahele ametlikult registreerinud naabrivalve organisatsioonile tegutsevad omaalgatuslikult naabrivalvega ka Viljandis Jakobsoni tänav 33 asuva maja kaheksa korteri elanikud, kes selle aasta jaanuaris panid esimesele korrusele välisukse juurde üles suure sildi «Majas on naabrivalve». Majaelanik Riina Rätsepa sõnul ajendas neid naabrivalvet looma pelg varaste ja muude kurjategijate ees, sest majas nähti varem sagedasti liikumas tundmatuid inimesi.

«Korra ajasime isegi taga ühte noormeest, kes oli maja pööningule tunginud,» rääkis naine. Tema sõnul on majas pärast naabrivalvest teatava sildi ja ustele silmade panemist palju rahulikumaks läinud. «Soovitan kõikidele, pätid ei käi meil enam niimoodi uste taga,» lausus Rätsep. «Kui keegi kolistab ja käib, siis ikka vaatame. Ning on olnud juhuseid, kus tundmatu on ära läinud, kui aru on saanud, et teda jälgitakse.»

Nimekad liikmed

Eile Tallinnas asutatud üle-eestilise katusorganisatsiooni asutajaliikmeteks olid tuntumatest inimestest lisaks justiitsminister Märt Raskile ja siseminister Tarmo Loodusele ka Tallinna linnavolikogu esimees Rein Voog, Nõmme linnaosa vanem Urmas Paet, Pirita linnaosa vanem Ülle Rajasalu ja siseministeeriumi kantsler Märt Kraft.

Ühingu neljaliikmelisse juhatusse valiti lisaks Tarmo Vaigule veel Eesti Korteriühistute Liidu esimees Andres Jaadla, justiitsministeeriumi kriminaalpreventsiooni talituse spetsialist Viljar Moorits ja justiitsministeeriumi kriminaalhoolduse osakonna juhataja Maarja Mändmaa.

Ühing hakkab tutvustama naabrivalve põhimõtteid, aitab kaasa naabrivalvega tegelevate mittetulundusühingute tekkele ja nende tegevusele, annab välja trükiseid ja korraldab koolitusi, samuti arendab koostööd riiklike asutustega, omavalitsuste ja teiste mittetulundusühingutega.

Ühingu soov on läbi elanike tegevuse suurendada turvalisust ühiskonnas, seda eelkõige elamute ümbruskonnas. Selle saavutamiseks tuleb inimestel endil vähendada võimalusi kuritegude kordasaatmiseks.

Ühingu liikmed loodavad, et naabrivalvete hoogustumise käigus langeb naabrivalve piirkondades juhukuritegude arv.
›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi