• Uudised
Eestis on kokku 95 naabrivalvepiirkonda
28.12.2001
Eesti Naabrivalve Ühingu juhatuse esimehe Tarmo Vaigu s?nul on k?igist naabrivalvesektoritest vähemalt pool loodud sel aastal.

"Tallinnas loodi sel aastal kokku viis sektorit. Samuti loodi sel aastal naabrivalvepiirkondi Haapsalus, J?hvis, Tapal, Türil, Valgamaal, Elvas, Otepääl, Viljandis, Tartus ja Viimsi vallas suvilapiirkonnas," loetles Vaik BNS-ile.

Naabrivalvesektorite loomises on k?ige eesrindlikum Tartu, kus on kokku juba 49 sektorit. Tallinnas on sektoreid üheksa, neist viis N?mmel. Samuti on naabrivalvepiirkondi Viljandis ja Kilingi-N?mmel.

Vaigu s?nul on Eestis kaks suurt naabrivalvet koordineerivat keskust. Tallinnas asuv Eesti Naabrivalve Ühing tegeleb P?hja- ja Ida-Eestiga ning Tartus asuv Tartu Naabrivalve Keskus L?una-Eestiga.

"Tartu alustas varem ja neil on süsteem natuke teistsugune," rääkis Vaik. "Meie ootame rohkem inimeste endi algatust ja tutvustame neile naabrivalve m?tet ja sisu." Tartus lähenevad tema s?nul ka ametnikud asjale natuke aktiivsemalt.

Vaigu s?nul on naabrivalve esmane eesmärk küll turvalisuse valdkond, kuid see niiöelda hea tahte leping parandab ka muud koostööd ja suhtlemist.

"Praktiliselt on naabrivalve alati toiminud k?igis maapiirkondades, aga ametlikul puhul ei paranda kirjalik leping koostööd mitte ainult jälgimise ja turvalisuse valdkonnas, vaid ka teiste probleemide arutamisel," ütles ta.

Vaik rääkis, et naabrivalveleping on rohkem moraalne. "Kellelgi pole kohustust, et peab kella kahest neljani aknal passima. Pigem tähendab see, et kui kuuled v?i näed naabri ukse taga l?hkumist, siis teatad, mitte ei m?tle, et mis ta siis ostis nii kalli teleka," ütles ta.

Samuti pole lepingu s?lminud inimene süüdi, kui naabrilt valvest hoolimata midagi varastatakse. Vaigu s?nul on selliseid juhtumeid olnud.

"Oli näiteks juhus, kus naabrivalvest hoolimata käidi kaks korda autos sees. V?tsime turvaeksperdi ja käisime kohapeal vaatamas, et mis seal vargaid ligi meelitab. Paari lihtsa nipiga sai olukord paremaks. Ei tasu veel pead norgu lasta, kui midagi juhtub," rääkis ta.

Vaik ütles, et naabrivalvesektorid on siltide ja kleepsudega tähistatud. "Kui külas sisses?idutee otsas on selline silt, siis sellel on ennetav m?ju. Inimene, kellel on halvad kavatsused, läheb ikka sinna, kus mingit turvalisust nii silmnähtavalt paistmas pole," ütles ta.

Vaigu s?nul on naabrivalvesektoreid nii maapiirkondades, kui ka linnade kortermajades. Ta ütles, et tuleval aastal pannakse Tallinnas r?hk just kortermajades naabrivalvesektorite loomiseks. Praegu on Tallinnas sektoreid kortermajades ja eramajade rajoonides ühepalju.

"Välisuks v?ib ju lukus olla, aga lukk üksi ei pea kedagi, kui inimesed majja sisenevad v??rad tähelepanuta jätavad. Asi on suhtumises," ütles Vaik.

Ta lisas, et kui trepikojas leidub keegi, kes naabrivalves osaleda ei taha, teda selleks ei sunnita, kuid sektori loomist see ei sega. Samas ei tähenda see Vaigu s?nul ka seda, et naabrid vaatavad rahus pealt, kuidas vargad tema korteri tühjaks viivad.
›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi