• Uudised
Koostöö tagab turvatunde
03.06.2002
Tänaseks on naabrivalve piirkondi loodud juba üle saja ning Eesti Naabrivalve on arenenud kahe aastaga üheks suurimateks kolmanda sektori ühendustest. Riigis on välja kujunenud kaks keskust, mis omavahel koostööd teevad – Tartu Naabrusvalve Keskus ning Tallinnas Eesti Naabrivalve ühing.
Naabrivalve sektorid, mis on aluse saanud Ühise Tegutsemise Lepinguga, on saavutanud tunduvalt parema kontakti nii politsei kui ka kohaliku omavalitsusega. See on enamustes kohtades aidanud vähendada kuritegevust. Seda eriti nendes piirkondades, kus probleemid ning elanike hirm kuritegevuse ees enne naabrivalvega liitumist kõige suurem oli.
Tunduvalt on suurenenud informatsiooni hulk, mis elanikelt politseile laekub ning mis politsei tööd tunduvalt kergendab.
Lisaks ametlikele naabrivalve piirkondadele on näha suhtumise muutumist ka seni naabrivalvega mitteliitunud inimeste juures. Järjest rohkem inimesi tahavad koostööd teha oma naabritega. Seda nii otseselt turvalisuse kui ka turvatundega kaudsemalt seotud haljastuse ja muude elukeskkonna kujundamisega seotud tegevuste puhul.

Lisaks kohalikele omavalitsustele ning politseile oleme laiendanud koostööd ka erasektoriga, mille parimaks näiteks on Eesti Naabrivalve koostöö turvafirmaga Falck Eesti. Lisaks on sõlmitud koostöökokkulepe ka Eesti Energiaga kaablivarguste vastu võitlemisel ning Ohvriabiga elanike paremaks nõustamiseks.
See aasta saab kindlasti läbimurde aastaks nii Ida-Virumaal kui ka Tallinna korrusmajade piirkondades. Kohtades, kus probleeme on keskmisest rohkem ning elanike koostöö kuritegevuse ennetamisel seni nõrk olnud.

Kuidas edasi?
Lisaks aktiivsele tööle probleemsemates piirkondades on kavas laiendada naabrivalve mõttelaadi ka teistele elualadele.
Koolivalve
Vastavalt Tallinna Linnavalitsusega allakirjutatud lepingule kohustus Eesti Naabrivalve Tallinnas lisaks mitmekümnele uuele naabrivalve sektorile käivitama ka Koolivalve projekti. Kindlasti on paljudel meeles veel Noorte Liiklusinspektorite liikumine, mis autoinspektsioonile suureks abiks oli. Miks mitte kasutada ära noorte inimeste aktiivsust ning rakendada seda õiguskorra kaitsel? Saavad ju õpilased ise kõige paremini korda tagada oma koolis. Seda nii koolivägivalla osas kui ka näiteks narkodiilerite paljastamisel. Koostöös Falck klubiga on esimesed sammud tehtud ning sügisest tahame käivitada kahes Tallinna koolis pilootprojektid.
Naabripatrullid
Enamus inimesi on kurtnud, et nad kardavad tänaval käia, kuna tänavatel ei kohta politseipatrulle. Me kõik teame, et saada tänavatele sellisel hulgal politseipatrulle, kui me tahaks, ei ole meie tänaste ressursside juures reaalne. Ja kas see olekski efektiivne?
Kui me pakume töötutele võimalust rakendada oma oskuseid heakorratöödel ning selle eest ka raha teenida, siis miks ei kasuta me aktiivsemaid neist kuritegevuse ennetamisel?
Londonis käivitatud projekt nimega „Street Wardens“, mille käigus korterelamute piirkonnas rakendati töötud, kontrollitud taustaga mehed naabripatrulli. Meestele eraldati väike ruum, kus puhata ning pandi kindlalt paika marsruut ning intervallid patrullimiseks. Mingeid eriõigusi ega erivahendeid neile ei antud. Nende ülesanne on olla nähtavad, suhelda naabritega, edastada informatsiooni kohalike probleemide kohta kas siis politseile või kohalikule omavalitsusele.
Peale poolt aastat patrullimist oli kohas, mis ennem oli teada-tuntud ebaturvalise piirkonnana, kuritegevus vähenenud 70%!
Kui selliste suhteliselt odavate vahenditega saavutatakse selliseid tulemusi, siis miks me seda ei kasuta?
Kindlasti on maailmas veel palju erinevaid efektiivseid projekte läbi viidud, mis ka meie oludesse sobiksid. On aeg lahtiste silmadega ringi vaadata ning tunnistada, et ainult politseijõudude suurendamine ning täiendav rahastamine ei suuda meie turvatunnet tõsta. Lahendus on koostöös. Koostöö elanike endi vahel, koostöö elanike ja politsei, elanike ja kohaliku omavalitsuse ning erinevate ennetusalaste projektide vahel. Ainult nii võime loota turvalisema tuleviku peale.
Politsei ees seisab raske ülesanne – pöörata põhitähelepanu kuritegevuse tagajärgedega tegelemiselt kuritegevuse ennetamisele. See aga eeldab eelkõige tänaval töötavate politseiametnike suhtumise muutumist. Eeldab seda, et inimene ei ole mitte potentsiaalne kahtlusalune, vaid klient. Ja klient on teatavasti kuningas.
Ka kohalik omavalitsus ning riigivõim peavad senisest palju suuremat tähelepanu pöörama just nimelt ennetustööle. Ja seda mitte ainult loosungite näol, vaid ka reaalse tegevuse ning ennetusalaste projektide finantseerimise kaudu.
Ainult sedalaadi koostöö tekitab inimestes rahulolu. See omakorda vähendab hirmu kuritegevuse ees, suurendab turvatunnet ning võimaldab meil liikuda kodanikeühiskonna poole.


Tarmo Vaik
MTÜ Eesti Naabrivalve
juhatuse esimees
›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi