• Uudised
Naabrivalve parandab üleaedsete suhteid
01.08.2002
Naabrivalvesse kuuluvad linlased kiidavad ühise valvega loodud turvalisemat elukeskkonda ja suuremat ühtsustunnet naabrite vahel.

Mittetulundusühingu Eesti Naabrivalve juhatuse esimehe Tarmo Vaigu sõnul on kõigis piirkondades elamine peale naabrivalve loomist turvalisemaks muutunud.

PISIVARGUSED VÄHENEVAD. “Sellised juhud, kus naabrivalve tegevuse tagajärjel mõni kurjategija kätte saadakse, ei ole sugugi harvad,” kinnitas ta. Vaik kuulub ise Eesti esimesse naabrivalvesektorisse, mis asub Kivimäel. “Seda, kas kuritegevus on meie piirkonnas vähenenud või mitte, on väga raske öelda, sest meil oli ka enne naabrivalvesektori rajamist umbes üks kuritegu aastas,” rääkis Vaik.

Rahumäel asuva naabrivalvesektori juht Anneli Chhabra ütles, et nende piirkonnas on kuritegevuse vähenemist märgata küll. “Meil oli varem palju selliseid pisinäppamisi, näiteks keriti õuest voolik kokku või viidi grill minema,” rääkis Chhabra. “Selliseid asju on praeguseks palju vähemaks jäänud, sel aastal on olnud vist ainult üks juhtum,” rääkis Chhabra.

Naabrivalve kõige positiivsemaks küljeks peab Chhabra seda, et ühine valvamine ja koosolekud teevad naabrid omavahel tuttavamaks. “Inimesed ei ole enam võõrad,” rääkis ta. “Isegi niimoodi on, et kui mõni naaber näeb teise aias mingit kahtlast liikumist, siis helistatakse ja kontrollitakse igaks juhuks, et kas on külalised või kas majaomanik ikka ise on kohal,” lisas Chhabra.

NAABRID KORRALDAVAD ÜHISEID ÜRITUSI. Rahumäe sektoris on 39 maja, Chhabra sõnul tehakse koos ka muud peale valvamise. “Korraldasime talgud, tegime ühe haljasala korda,” selgitas ta. “Inimesed tulevad üllatavalt hea meelega sellistele üritustele,” kinnitas Chhabra.

Kuidas alustada naabrivalvega
Kõigepealt peaks naabritega rääkima ja nende suhtumist uurima. Eesti Naabrivalvest saab tasuta infomaterjale naabrivalve kasulikkuse tõestamiseks ja asja üldiseks tutvustamiseks. Ühingust võib kohale kutsuda ka inimese, kes naabrivalve olemust täpsemalt selgitab, selleks tuleks helistada telefonil 694 3229.
Naabrivalve ei näe välja niimoodi, et inimesed patrullivad õhtuti tänavatel ja püüavad kurikaelu.

“Naabrivalve on rohkem selline suhtumise küsimus, et inimesed annaksid kohe politseile teada, kui midagi kahtlast näha on, mitte ei unustaks seda lihtsalt ära, mõeldes, et temasse see ei puutu,” märkis
Vaik. “Patrullima ei tasu inimesi ka selle pärast ajada, et see on ikka suur kohustus ja nii võib inimesed pigem eemale peletada,” rääkis Vaik.

MTÜ Naabrivalve on naabrivalvesektorite katusorganisatsioon. “Meilt saab koolituse, mida silmas pidada ja kuidas reageerida,” selgitas Vaik. “Naabrivalvesektoritesse kuulub linnas mitu tuhat inimest, kokku on linnas 24 sektorit,” märkis Vaik. Enamasti moodustavad ühe sektori kas kolm-nelikümmend eramaja või üks suur korterelamu.

POLITSEIL NAABRIVALVEGA TIHE KOOSTÖÖ. Lõuna politseiosakonna ülemkomissar Raivo Küüt ütles, et statistikas naabrivalvega kaetud piirkondade kuritegevuse vähenemine ei kajastu.

“Oli isegi vastupidi, et valvega kohtadest tuli rohkem teateid,” märkis Küüt. “See tuleb inimeste meelsusest – naabrivalvega ühinenud piirkondadest teatatavad inimesed kahtlastest asjades rohkem, ja seega saab ka statistika tõesem,” selgitas ta. “Politsei jaoks on ka see oluline, et naabrivalvepiirkondadest ei tule enam eriti selliseid väljakutseid, kus on vaja jagada mingeid naabrite omavahelisi tülisid,” lisas Küüt.
›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi