• Uudised
Vastse ohvriuuringu andmetel on turvalisus Eestis tõusnud
07.12.2004
Ohvriuuringu tellisid Justiitsministeerium ja Siseministeerium, selle koostas Tartu Ülikooli Õigusinstituudi kriminoloogia uurimisgrupp Jüri Saare juhtimisel ning selleks vajaliku küsitluse teostas Turu-uuringute AS. Kõnealuse uuringu näol on tegemist ohvrite küsitlemise põhjal tehtud kuritegevuse uuringuga, mis annab ametlikust statistikast sõltumatu pildi kuritegevusest. Ametlik registreeritud kuritegude statistika ei pruugi anda objektiivset pilti, kuna inimesed ei teata paljudest kuritegudest. Seda näitavad ka uuringu tulemused - endiselt pöördutakse politseisse vaid kolmandiku puhul kuritegudest. "Mul on hea meel, et üle tüki aja on tehtud teaduslik kriminoloogiline uuring kuritegevuse kohta. Kui tahame ajada mõtestatud, mitte emotsioonidel põhinevat kriminaalpoliitikat, peame teadma, milline on kuritegevuse seis ja tendentsid," sõnas justiitsminister Ken-Marti Vaher uuringu esitlusel. Siseminister Margus Leivo tõi välja uuringust ja politseistatistikast lähtuva tõsiasja, et politsei ning teised õiguskaitseasutused suudavad üha rohkem välja selgitada niisuguseid kuritegusid, kus puudub üks ja konkreetne ohver. "See on ka üks põhjus, miks uuringu tulemuste järgi on Eesti elanike turvatunne jätkuvalt kasvanud," lisas ta. Minister Leivo sõnul vajab lisaks otsesele kuritegevuse vastu suunatud võitlusele sihipärast planeerimist ja tegutsemist ka elanikkonna juhendamine oma elu turvalisemaks muutmisel ja inimeste suhtumise kujundamisel kuritegevusse. “Uuringust selgus, et paljude esmapilgul vähetähtsatena tunduvate süütegude puhul ei teavita inimesed sageli juhtunust ametivõime. Mobiiltelefoni varguse kõrval peetakse nii mõnigi kord isegi korterivargust nii vähetähtsaks, et jäetakse politsei teavitamata,” ütles Leivo. “Selline suhtumine tuleb kindlasti ümber kujundada – kui usaldus politsei vastu on nii kõrge kui see Eestis täna on, siis peab samale tasemele jõudma ka otsene koostöö politseiga, sealhulgas kuritegudest teatamise aktiivsus. Sammudeks selles suunas on ka näiteks tunnistajakaitseseaduse vastuvõtmine, ohvriabi süsteemi töölerakendumine ja teised tegevuslikud ja õiguslikud vahendid, millega nii sise- kui justiitsministeerium ja kui teised ametkonnad praegu tegelevad,” kinnitas Leivo. Uuringu tulemuste kohaselt on ka inimesed juba hakanud kuritegude ennetamiseks midagi ära tegema. Kui 10 aastat tagasi ei kasutanud pea 2/3 inimestest oma koduse vara kaitsmiseks turvauksi, signalisatsiooni või muid vahendeid, siis täna kaitseb 2/3 inimestest oma vara mingil moel. Kasvanud on ka naabrivalve kasutamine. Justiitsminister tõstis esile narkootikumide leviku ohtlikkust: "Kuna narkomaania on tõukeks paljude kuritegude levikule, on vaja narkootikumide müügikanalite sulgemisega tõsiselt tegeleda." Nimelt märkis viiendik uuringule vastanutest, et keegi nende tuttavatest on pruukinud või pruugib narkootikume. Tähelepanuväärne on, et enim on narkootikume müügiks või muidu pakutud mitte pealinnas vaid teistes Eesti linnades (Tallinas 6,7%, teistes suurtes linnades 17,2%, muudes linnades 12,3%). Ohvriuuring käsitles põgusalt ka korruptsiooni, uuriti kui paljudelt inimestelt on küsitud altkäemaksu. Altkäemaksuga kokkupuutunud isikute arv on aastal 2004 langenud kõige madalamale tasemele (3%). Vähenemine 2000. aastaga võrreldes on pea kahekordne. Samas on mureks korruptsioon kohalikes omavalitsustes. Altkäemaksu küsimine omavalitsusametnike poolt on võrreldes 2000.aastaga sagenenud ning sellega on kokku puutunud 0,9% vastanutest. Uuringu kokkuvõttega on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel www.just.ee Uuringu terviktekst avaldatakse samas 20. detsembril ning see ilmub ka trükisena 2005.a alguses.
›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi