• Uudised
Naabrivalve tagab turve
06.01.2006

Teisipäeval pandi Keila vallamajas käed alla Lõuna-Käesalu naabrivalvesektori moodustamise lepingule. Käesalu küla 29 kodu hõlmava omaalgatusliku ühenduseni jõudmisele eelnes põhjalik ettevalmistus. Kõik osalised on andnud allkirja, et neid teavitati nii vabatahtlikest kohustustest kui vaieldamatust kasust, mida võib tagada oma elu- ja asupaiga ühisvalve.

Üles tähendati ja üldteatavaks tehti kõik vaja minna võivad andmed, sealhulgas ka isiklike autode mark, värvus ja registreerimisnumber. Siis on kohe näha, kui ühistu väravast on sisse veerenud sõiduk või veok, mille liikumine peaks äratama kahtlust või nõuaks lihtsalt silma peal hoidmist.

Naabrivalvelastel tuleb tegutseda ka n-ö igaks juhuks, sest ümberkaudsete tuge võib meie hoogsalt, ent mõnikord kahjuks vildakalt arenevas keskkonnas igaühel mis tahes päeval või tunnil vaja minna.

See, et kogu liikmeskond on valmis üksmeelselt ja igaühe heaks tegutsema, osutub Eesti naabrivalvesüsteemi eriliselt tugevaks küljeks – nii on MTÜ Eesti Naabrivalve juhatuse esimehe Tarmo Vaigu sõnul selgunud kontaktidest lääneriikide samalaadsete turvaühendustega, kus ühiste eesmärkide taotlemine põrkab pahatihti kokku suurema individualismiga kui Eestile kombeks. Naabrivalve ei hakka normaalselt toimima, kui piirkonnas tegeleb asjaga üksainus, olgugi entusiastlik vastutaja, ent ei õnnestu tagada ülejäänud osaliste kogukonnatunnet. Kõigilt liituda soovijailt nõusolekuallkirjade kogumist peetakse isegi sellises kõrgeltarenenud riigis kui Kanada fantastika valdkonda kuuluvaks. Ehk leidub eestlastel suuremaid tõhusa ühistöö kogemusi? Kuigipalju peaksid selles avalduma varasemad talgute ja seltsitegevuse ning miks mitte ka hilisema kolhoosikorra viljad.

“Statistiline null”

Registreerimist vajavate juhtumite täielik puudumine on oivalisim märk naabrivalve tulemuslikkusest. Naabrivalve on tõhus tõkestusvahend ja turvameede just siis, kui kohalik konstaabel on oma piirkonnas toimuva ja juhtunuga kursis. Seepärast on tähtis kõigist oma olulistest tähelepanekutest teavitada politseid. “Inimesed on hakanud politseid rohkem informeerima – helistatakse, räägitakse,” märkis asutamislepingu allakirjutamisel viibinud Lääne-Harju politseiosakonna komissar Harri Mardisoo. Tema sõnul on aga kõige olulisem, et piirkonnakonstaabel oleks algatusvõimeline mees, keda usaldatakse ja, kui tarvis, ka kardetakse. Mardisoo hinnangul näitab politseile laekuva teabe märkimisväärne kasv seda, et mullu sügisel ilmnenud Eesti Politsei maine üldine langus on ületatud ning õiguskorra tagamine läheb ka Harjumaal ülesmäge. Mardisoo teatel võib naabrivalve tulemuslikkusest, mis peaks inimesi innustama uudse turvasüsteemiga liituma, tuua häid näiteid Saku valla Kiisa piirkonnast, samuti Saue vallast.

Üha tõhusamaks muutub naabrivalve ka aiandusühistutes ja suvilapiirkondades, kuhu on viimastel aastatel ilmunud üha rohkem püsiasukaid, kes pole üksteisele võnnuvõõrad, vaid usaldusväärsed naabrid. Nii kujuneb kogukonnatunne välja juba enne, kui autodel hakkavad rattad alt kaduma.

Hea Naabri Leht

Mullu detsembris nägi trükivalgust ja jõudis kõigi naabrivalvajateni Hea Naabri Leht (trükiarv 10 000), millest võiks kujuneda Eesti Naabrivalve häälekandja. Elektroonilistele suhtluskanalitele lisandunud väljaanne sai teoks tänu toele, mida osutasid Operation Lifesaver Estonia (OLE), Falck Eesti, Assabalt, MTÜ Ohvriabi, Kidde Eesti, Kurmutec ja IF Kindlustus. Esilehelt vaatab vastu justiitsminister Rein Lang, kelle sõnul on riigivõimul hea meel teha koostööd sellise väärika ja võrdse partneriga nagu Eesti Naabrivalve. Eesti ja vene keeles ilmunud väljaande kaheksal leheküljel jagatakse lukukoolitust ja politseinõuannet, manitsetakse märkama ja aitama kuriteoohvreid, tutvustatakse Tallinna, Nõmme, Harku valla, jm paikade tublimaid naabrivalvesektorite vanemaid, juhatatakse kätte turvavahendite ja –teenuste pakkujaid, õhutatakse kiiremini liituma naabrivalvega..

Toeks väärt tehnika

Lisaks naabri silmadele ja kõrvale saab oma vara kaitseks kasutada ka 24 tundi järjepannu valvel olevaid tehnikavahendeid, mis annavad naabritele märku, kui keegi rahulikku olemist häirib. Üks selliseid on kolme AA-patarei jõul tund aega huilgav signaalseade, mille heli, piltlikult öeldes, võib kõrvad pea küljest lahti kiskuda ja pikapeale tuppa või õue tunginu kõrvakuulmist nürib. Kes keda? Samas ei maksa lihtsameelselt arvata, et ühest kohast valvsa naabri või alati tegutsemisvalmis “huilgaja” abil eemale peletatud kurikäpp oma saagijahi pooleli jätab. Otsekui näljane kiskja otsib ta uut paika, kustkaudu sisse tungida. Seepärast ei maksa loota üksnes naabritele, vaid igaüks peab ka ise enda eest väljas olema. Pealegi ei tohi meelest lasta ka järgmist Eesti nüüdisellu jõudnud “arengumärki”. Kas ei või hästiturvatud ja seetõttu ligipääsmatuks muutunud asumite vahemail visklev röövvaras võtta saagiks juhusliku rahumeelse teekäija?

Suur algatus levib

Naabrivalvesse enam ei suhtuta meil ükskõikselt ja üleolevalt. Näiteks Keila valla esimene, kõigest 9liikmeline naabrivalvesektor loodi mullu aprillis Tuulna külla. Lähiajal luuakse naabrivalvesektor Ohtu külas.

Teave uue turvameetme tõhususest peaks naabrivalvajate väge varsti veelgi suurendama – Nõmme raudteejaamas asuvas Naabrivalve peakorteris ollakse uusi tulijaid valmis vastu võtma. Harjumaal (ilma Tallinnata) on naabrivalvesektoreid juba üle 40 ning Lääne- ja Ida-Harjul kõlbaks astuda võistlusse selle nimel, kumb suudab uusi sektoreid rohkem moodustada ning neid tulemuslikumalt töös hoida.

2005. aastal asusid tööle ühingu maakondlikud projektijuhid – nüüd saavad omavalitsused, politsei ja rahvas teavet naabrivalvega liitumise ja sellest tulenevate moraalsete ja aineliste hüvede kohta kohapeal. Näiteks turvafirma Falck pakub nendele, kes tahavad “päti elu raskemaks ja naabri oma lihtsamaks” teha tehnilise valvega liitumist 15% odavamalt ja kõiki valveseadmeid kümnendiku jagu soodsamalt.

Tallinna koolides alguse saanud Koolivalve projekt, mis tegeleb koolikeskkonna turvalisusega, on levima hakanud ka maakondades. Naabrivalveprojekt “Ärivalve” aga püüab koostöös politseiga tagada rahulikku tegutsemist kaubandus- ja teenindusvaldkonnale.

TIIT MAKSIM

›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi