• Uudised
Elu eikusagil – uute elurajoonide tänavad suurelt jaolt nimedeta
01.09.2006

Majanumbrite ja tänavasiltide puudumine uusrajoonides segab politsei ja kiirabi tööd.

Kui Katrin Pebsen-Zachrau kolis aasta tagasi Harku valla Paepealse uusasulasse, lubas rajooni arendaja talle, et kevadeks on valmis korralikud asfaltteed ning tänavamärgistus. Ent praeguseni on Paepealse tänavad siltideta ning teed nii aukus, et Katrini väitel on mitu elanikku oma auto ära rikkunud.

Uutesse elurajoonidesse teede ehitamine ja tänavasiltide panemine on maaomaniku kohus ning kuna üldjuhul on maaomanikuks uusasulate arendajafirmad, siis ei kiirusta vallavalitsused nende eest tööd ära tegema.

Sõpru külla kutsudes õpetab Pebsen-Zachrau neid nii, et suurelt teelt tuleb ära keerata 12. kilomeetriposti juures, sest maanteelt ei osuta Paepealsele ühtegi silti. Paar kuud tagasi sõitis tema majast mööda tuletõrjeauto, mille juht küsis teed.

“Seekord oli õnneks tegemist õppusega. Aga kui oleks olnud päris väljakutse, siis poleks nad õigesse kohta jõudnud,” ütles Pebsen-Zachrau.

Pebsen-Zachrau arupärimisele tänavasiltide puudumise kohta vastati eelmisel sügisel, et sildid pannakse siis, kui asfalt on maha pandud.

“Minu meelest võiks praegu panna valgustuspostide otsa kas või ajutised sildid. Ma olen mõelnud, et teeks ise ära, aga pole veel niikaugele jõudnud,” lausus Pebsen-Zachrau ja lisas, et näiteks naaberkülas on üks isetehtud silt, mis ajab asja väga hästi ära.

Samas pole Pebsen-Zachrau sõnul siiani selge, kes teede rajamise ja siltide paigutamise eest vastutab, sest nende elurajoonis tegutseb kokku kolm kinnisvaraarendajat, kellest igaüks räägib ise juttu.

“Ühele naabrile räägiti, et vald peab teed korda tegema kümne aasta jooksul alates elurajooni ehitamisest. Kui nii, siis on meil veel seitse aastat oodata.”

Lääne-Harju politseiosakonna komissari Kaido Saarniidu sõnul peaks uute elurajoonide kerkimisel käima tänavate valgustamine ja sildistamine üldistest ehitustöödest sammu jagu ees, nagu näiteks Keilas.

Keilas eeskujulik kord

“Seal on paljud majad veel pooleli, aga tänavatega on kõik korras. Kui kas või posti otsa või aia külge pannakse ajutine silt, siis ikkagi ajab see asja ära,” ütles Saarniit.

Probleemile tähelepanu juhtimiseks saatis Lääne-Harju politsei eelmisel nädalal Harku, Saue ja Vasalemma vallajuhtidele kirja, milles komissar Saarniit juhtis vallavanemate tähelepanu konkreetsetele aadressidele, kus politsei on õige koha leidmisel hätta jäänud.

Saarniidu sõnul ei ole siiamaani korralikult märgistatud näiteks Muraste küla Harku vallas, kus üks pereisa oli kevadel sunnitud sissemurdja enesekaitseks tapma, sest politsei ei leidnud piisavalt kiiresti õiget maja üles.

Vallal pole siltideks raha

Traagilisi sündmusi pole tänavate puuduliku märgistuse tõttu küll rohkem olnud, ent selliseid juhtusid, mil politsei ei leia õiget kohta, tuleb Saarniidu sõnul ette mitu korda kuus.

“Kui on tegemist kergemate asjadega, nagu näiteks suvilavargus, siis saab kannatanu teeotsale vastu sõita või telefoni teel politseinikke juhendada,” ütles Saarniit. Komissar lisas, et probleem ei ole ainult uute elamurajoonidega, vaid ka vanemate külade ja suvilakooperatiividega.

Saue vallavanem Mati Tartu tõdes, et Saue vallas on probleeme peamiselt põllule rajatud uute asulatega, kus tegelikult peaks tänavate märgistamine olema kinnisvaraarendajate kohustus.

“Meil ei ole nii palju raha, et saaksime arendajatele kasumit teenida,” lausus Tartu ja lisas, et tänavajuppe, kuhu tuleb sildid panna, on kümneid. Kohtades, kus vald saab aidata, pannakse Tartu kinnitusel õiged sildid ka üles.

Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul võib aasta jooksul kokku tulla umbes sada sellist kiirabi väljasõitu, mille puhul õige aadressi leidmisega tekib raskusi. “Kõige raskem on talvel pimedas ja tuisuga ning see, et suurte teede peal pole õiges kohas viitasid, kust ära keerata,” rääkis Adlas.

Adlas nimetas seda inimeste kodanikukohustuse küsimuseks, et pandaks välja õigeid silte, majanumbreid ja korralikku valgustust. “Kui ei taheta endale õigel ajal abi saada, siis võib ju elada ka padrikus onnis,” ütles Adlas.

Ka häirekeskuse kommunikatsioonijuht Maily-Maria Kiviselg ütles end olevat kogenud, et isegi eluaegsetel autojuhtidel, kes teavad peast poolt Tallinna, on raskusi uutes elamurajoonides õige koha leidmisega. “Kui meie enda süsteemis uute asulate kaarte ei ole, siis kasutame Delfi kaarte,” ütles Kiviselg.

Tiskre, Tabasalu ja Viimsi tänavanimedega on kõige rohkem segadust

•• Kuus aastat kiirabi autojuhina töötanud Deniss Krivko nimetas kõige segasemateks paikadeks Tiskret, Tabasalu ja Viimsi valda.

•• “Õige koha leidmisega ei ole raskusi väga tihti, aga ikka juhtub. Sel juhul me võtame kutsujaga ühendust ning tema seletuste järgi jõuame kohale,” ütles Krivko ning märkis, et kiirabi teelt eksimise tõttu pole ühtegi traagilist õnnetust juhtunud.

•• “Kui kiirabi iga päev siin ei käi, aga näiteks poole kuu pärast tuleb, siis vaatab loomulikult: oi-oi, mis siin toimub. Vald areneb lihtsalt nii kiiresti,” ütles Viimsi valla kommunaalameti juhataja Indrek Mäeküngas.

•• Tema sõnul ei panda silte algusjärgus olevatele ehitistele, vaid sellistele, kuhu elanikud hakkavad juba sisse kolima.

•• Kelle ülesanne tänavasiltide ülesseadmine on, sõltub sellest, kes on maaomanik.

›› Vaata kõiki uudiseid | ›› Vaata arhiivi