• Nutikas Naabrivalve

Projekti raames viiakse läbi uuring, mille käigus selgitatakse välja Muraste piirkonnas valvesüsteemide kasutajate hulk ning valvesüsteemide valvestamise sagedus, et hinnata Nutika Naabrivalve vajadust piirkonnas. Selgitatakse välja piirkonnas elavate inimeste huvi kasutada Nutika Naabrivalve lahendust ning huvi rakanduse abil koostööd teha turvalisuse tagamiseks.

Lokaalsed valvesüsteemid on saavutanud nii Eestis kui ka mujal maailmas suurt populaarsust, sest nende hind langeb tehnoloogia kiire odavanemise tõttu ning töökindlus suureneb. Eestis müüvad lokaalseid valvesüsteeme nii kaubanduskeskustes asuv Oomipood kui ka paljud teised ettevõtted nagu Hansavalve ning GSM Valve. Ligikaudu 15 % Eesti majapidamistest on lokaalsed valvesüsteemi. Naabrivalve on soovitanud lokaalsete valvesüsteemide paigaldmist juba aastaid, sest see on hea abivahend kuritegude ennetamiseks ning tuvastamiseks.

Lokaalne valvesüsteem saadab sissemurdmise häireteate valvesüsteemi lisatud mitmele telefoninumbrile kas sms-i või kõnena. Häireteate vastuvõtja saab selle järgselt kasutusele võtta meetmed häire põhjuse tuvastamiseks. Tihti proovitakse häire põhjus tuvastada ise või siis naabri abiga. Naabrit kaastakse tavaliselt telefoni teel. Samas ei tea abivajaja, kas naaber asub abivajaja kodu lähedal ja on nõus seekord abistama. Teatud aegadel ei taheta ka naabrit tülitada. 

Olukord, kus kodu omanik on saanud valvesüsteemilt häire, aga ta ei saa ise kodu kontrollima minna ning naabri kaasmine ei tundu ka sellel hetkel õige, tekitab frustratsiooni. Selliste olukordade kordumisel langeb inimeste valvesüsteemide valvestamise sagedus – ei soovita sattuda situatsiooni, kus kodune valvesüsteem on andnud häire kuid häire põhjust pole võimalik tkiiresti tuvastada.

Eesti Naabrivalve hüpoteesiks on, et eelpool nimetatud probleemi lahendamisel võiks olla suureks abiks tänapäevased kommunikatsioonivahendid (nutitelefonid) ning infotehnoloogilised lahendused (nutirakendused ehk ÄPPid). Arvestades, et Eestis on nutitelefonid väga laialt levinud ning ka välja on arendatud koostööd lihtsustav ÄPP, siis soovib Naabrivalve seda hüpoteesi valideerida. Projekti laiemaks eesmärgiks on hinnata, kas vastav lahendus võiks sobida ligikaudu 10 tuhandele naabrivalvega liitunud majapidamisele.

Pilootprojekti raames saavad kuni 70 majapidamist Harju maakonna naabrivalve piirkonnas/piirkondades katsetada aasta jooksul turvakoostöö ÄPPi selleks, et operatiivselt ning anonüümselt saata piirkonnas viibivad naabrid enda kodu kontrollima, kui nende lokaalne valvesüsteem on andud telefonile häireteate.

Abivajaja ÄPP:
1.Laeb nutitelefoni CrabSec ÄPPi ning registreerib ennast kasutajaks.

2. Loob ÄPPis reageerijale kodu kontrolli juhendi.

! Valvesüsteem saatis häire telefonile sms´i või kõnena!

3. Vaatab ÄPPist, kas keegi naabritest või piirkonnas elavatest inimestest on märkinud ennast sellel hetkel aktiivseks reageerijaks.

4.    Saadab ÄPPis ennast reageerijaks märkinud ja kõige lähemal asuva või kõige tuttavama inimese (naaber või piirkonnas elavad teised inimesed) enda kodu kontrollima.

5. Saab raporti kontrolli tulemusest ja tutvub sellega ÄPPis.

Reageerija ÄPP:
1. Laeb ÄPPi nutitelefoni ning registreerib kasutajaks.

2. Märgib ennast ÄPPis endale sobival ajal staatusena „vaba“. Süsteem positsioneerib reageerijat ja kui ta on piirkonnas ning „vaba“ staatuses, siis on ta nn „aktiivne abistaja“, keda saab appi kutsuda.

 3. Saab nutitelefoni ÄPPis teate, et naaber või piirkonnas elav inimene vajab abi (ÄPPis on näha kontrollimist vajava maja asukoht).

4. Otsustab, kas võtab abipalve 20 sec jooksul vastu või ei võta.

5. Peale abipalve vastu võtmist saab täpsema info kontrollimist vajava maja kohta.

6. Sõidab või kõnnib kontrollimist vajava maja juurde, teostab kontrolli ja koostab paari nupuvajutusega ÄPPis raporti, lisades sellele fotod objektist (sissemurdmise jälgedest kui neid on).

7. Edastab ÄPPis raporti abivajajale.

! Telefonis võib inimene olla ühel ajal nii abistaja kui reageerija !