• Häirenupu teenuse arendamise kaasamise kokkuvõte
Projekti eesmärk
Projekti „Eakate ja puuetega inimeste turvalisuse tõstmine vabatahtlike kaasabil“ eesmärk oli arendada Eesti Naabrivalve ja Põhja-Eesti Päästekeskuse koostöös läbiviidud pilootprojektis „Vabatahtlikel baseeruva tugiteenuse arendamine hajaasustuses“ väljatöötatud reageerimissüsteem iseseisvaks teenuseks ning uurida antud teenuse vajalikkust ja majanduslikku tasuvust.

Kaasamise põhimõtted
MTÜ Eesti Naabrivalve on huvi- ja sihtgruppide kaasamisel lähtunud Eestis kehtivast kaasamise heast tavast. Kõikide kaasamisega seonduvate tegevuste puhul on arvestatud, et projektis osalemine ja panustamine on paljudele (vabatahtlik) lisatöö, seega on oldud võimalikult paindlikud ja leitud sobivaid võimalusi kõikide osapoolte kaasamiseks.

Kaasatud osapooled
1. Kose Vallavalitsus
Kose Vallavalitsust esindas kaasamise protsessis sotsiaalnõunik Merike Pihla. Kose Vallavalitsus oli kaasatud häirenupu teenuse sihtrühma suuruse ja potentsiaalsete tarbijate arvu hindamisel ning teenuse poolt lahendatavate probleemide, KOVile loodava kasu ning sihtgrupini info levitamise kanalite kaardistamisel ja teenuse edasise arendamise ettepanekute näol.
2. Kernu Vallavalitsus
Kernu Vallavalitsust esindas kaasamise protsessis sotsiaalnõunik Merike Lepik. Kernu Vallavalitsus oli kaasatud häirenupu teenuse sihtrühma suuruse ja potentsiaalsete tarbijate arvu hindamisel ning teenuse poolt lahendatavate probleemide, KOVile loodava kasu ning sihtgrupini info levitamise kanalite kaardistamisel ja teenuse edasise arendamise ettepanekute näol.
3. Anija Vallavalitsus
Anija Vallavalitsust esindas kaasamise protsessis abivallavanem Marge Raja. Anija Vallavalitsus oli kaasatud häirenupu teenuse sihtrühma suuruse ja potentsiaalsete tarbijate arvu hindamisel ning teenuse poolt lahendatavate probleemide, KOVile loodava kasu ning sihtgrupini info levitamise kanalite kaardistamisel ja teenuse edasise arendamise ettepanekute näol.
4. Sisekaitseakadeemia
Sisekaitseakadeemia oli kaasatud teenuse väljatöötamisse rektor Lauri Taburi eksperthinnangu alusel pidevalt äriplaani koostamise käigus.
5. Tallinna Hoolekande Keskus
Tallinna Hoolekande Keskust (THK) esindas kaasamise protsessis THK juhataja Imbi Eesmets. Tallinna Hoolekande Keskus oli kaasatud Tallinnas pakutava häirenupu teenuse pakkujana, kellelt uuriti, milliseid seadmeid kasutatakse, milliste kriteeriumite alusel teenust pakutakse, milliseid kanaleid kasutatakse abivajajateni jõudmiseks ning kas ja kui suurt rahalist kokkuhoidu teistelt hoolekandeteenustelt häirenupu teenus pakub.
6. MTÜ Puruvanakesed
MTÜ Puruvanakesed olid esindatud kaasamise protsessis juhatuse liikmete Aili Kogermani ja Helle Klauberg näol. MTÜ Puruvanakesed oli äriplaani koostamisse kaasatud sihtgrupi esindajana, kelle abil kaardistati sihtgrupi vajadusi, hoiakuid, sihtgrupi poolt kasutatavaid infokanaleid ja häirenupu teenuse arendamisvõimalusi.
7. Põhja-Eesti Päästekeskus
Kaasamise protsessis esindas Põhja-Eesti Päästekeskust juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja. Põhja-Eesti Päästekeskus oli kaasatud häirenupu teenuse tegevusjuhiste, õnnetusraporti käigus kogutavate andmete ja teenuse hindamise ja arendamise põhimõtete väljatöötamises.
8. Six Apples OÜ
Six Apples OÜ oli äriplaani koostamisse kaasatud juhatuse liikme Inga Stelmaki näol äriplaani konsultandina, kes juhendas äriplaani koostamise protsessi ning tegi ettepanekuid äriplaani täiustamiseks ja parendamiseks.
9. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜlt saadi sisendinfo häirenupu teenusega seotud elektrikatkestustele reageerimise funktsiooni olulisuse ja vastavate häireteadete mahu analüüsimiseks.
10. Päästeamet
Päästeamet oli kaasatud häirenupu teenuse raames läbi viidavate tuleohutuskoolituste sisu väljatöötamises, reageerimissüsteemi täiendamises ja edasiste arendusvõimaluste kaardistamise protsessis. Päästeametist olid äriplaani koostamisse kaasatud Ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints, Tuleohutusjärelvalve osakonna juhataja Rait Pukk, Päästetöö osakonna juhataja Tarmo Terep, Päästetöö osakonna Valmisoleku talituse ekspert Marko Põld.
11. Häirekeskus
Häirekeskust kaasati reageerimissüsteemi täiendamise ja selle töökindluse suurendamise meetmete väljatöötamise ning edasiste arendusvõimaluste kaardistamise protsessis. Häirekeskusest olid äriplaani koostamisse kaasatud jurist Ramo Tomingas, Üldosakonna referent Helen Radamus, Arendusosakonna peaspetsialist Rivo Salong, Arendusosakonna juhataja Herve Merivald ja Peadirektori asetäitja Eva Rinne.
12. Eesti Priitahtlik Päästeliit
Eesti Priitahtlikku Päästeliitu (EPPL) esindas kaasamise protsessis tegevjuht Indrek Teder ja nõukogu esimees Rait Killandi. EPPLi kaasati reageerimissüsteemi täiendamise protsessis ning eluruumide tuleohutusalase kontrolli läbiviimise vajaduse ja võimalikkuse arutelus.
13. MTÜ Ohvriabi
MTÜ Ohvriabi oli kaasatud äriplaani koostamisse häirenupu teenuse kontseptsiooni ja reageerimissüsteemi tagasiside ja ettepanekute tegemise näol. MTÜ Ohvriabi esindas kaasamise protsessis Reet Ohna.
14. OÜ Dormicor
OÜ Dormicor oli kaasatud äriplaani koostamisse häireseadmete tarnijana, kelle abil kujundati välja häiresüsteemi baaskomplekti funktsionaalsus ning kaardistati süsteemi laiendamise võimalused ja sellega kaasnevad lisakulutused. Samuti kujundati koostöös OÜ Dormicoriga häirenupu teenuse reageerimissüsteem vastavaks seadmete võimalustele. OÜ Dormicori esindas kaasamise protsessis valveseadmete tootetugi Karl Laius.
Kaasamise käigus tehtud ettepanekud
Järgnevalt on välja toodud kaasatud osapoolte häirenupu teenuse väljatöötamist puudutavad konkreetsed soovitused ja ettepanekud.

Tehtud ettepanek
Ettepaneku tegija
Otsus
Selgitus
Paanikanupp peaks olema veekindel
MTÜ Puruvanakesed
Osaliselt ellu viidud
Häirenupu teenuses kasutatav paanikanupp on pritsmekindel. See tähendab, et nupp talub vihma, käte pesemist ja ajutist veejuga, kuid tootja ei garanteeri seadme toimimist vesikeskkonnas (täiesti vee all). Täiesti veekindlat nuppu ei ole seadmete tooteportfellis.
Paanikanupp võiks olla nii kaela riputatav kui randmele kinnitatav
MTÜ Puruvanakesed
Täielikult ellu viidud
Häirenupu teenuses kasutatav paanikanupu juurde kuulub nii käepael seadme randmele kinnitamiseks kui ka pael paanikanupu kaela riputamiseks.
Õnnetusteatele reageerija peab olema usaldusväärne
MTÜ Puruvanakesed
Täielikult ellu viidud
Häirenupu teenuse raames vabatahtlikuks reageerijaks hakkamiseks peab tegemist olema usaldusväärse inimesega nii abivajaja kui Eesti Naabrivalve jaoks. Vaid nii suudame tagada teenuse toimimise ja usaldusliku suhte vabatahtliku ja abivajaja vahel.
Häirenupu teenusega seotud info levitamiseks kasutada päevakeskusi
MTÜ Puruvanakesed
Täielikult ellu viidud
Häirenupu teenusega seonduva informatsiooni levitamiseks teenuse pakkumiseks nõusoleku andnud kohalikus omavalitsuses kasutatakse päevakeskusi, kogukonnaüritusi, rahvamajasid, kirikukogudusi ja teisi kodanikeühendusi.
Häiresüsteemile võiks saada lisada gaasi ja vingugaasi andurit
MTÜ Puruvanakesed
Osaliselt ellu viidud
Häirenupu teenuses kasutatavalt häiresüsteemile on võimalik juurde lisada palju erinevaid andureid, sh gaasiandurit. Vingugaasi andurit antud hetkel seadmete tootja tooteportfellis ei ole. Kui selline seade luuakse, siis võimaldame selle liitmist häirenupu teenusega.
Teenust peaks rahastama KOV, kuid võib olla ka omaosalus
MTÜ Puruvanakesed
Osaliselt ellu viidud
Häirenupu teenuse maksumus lõpptarbijale sõltub kohalikust omavalitsusest, kes määrab teenuse saamise kriteeriumid ning tasumise tingimused.
Esmaabikoolitusel keskenduda käepäraste vahenditega esmaabi andmisele
Kernu Vallavalitsus
Täielikult ellu viidud
Häirenupu teenuse raames viib esmaabikoolitusi läbi Eesti Punane Rist, kellel on palutud pöörata enam tähelepanu just käepäraste vahendite kasutamisele esmaabi andmisel.
Õnnetusteatele reageerimise aeg tuleks määrata iga vabatahtliku puhul eraldi sõltuvalt kaugusest abivajaja kodust
Kernu Vallavalitsus
Täielikult ellu viidud
Õnnetusteatele reageerimise aeg vaadatakse üle iga abivajaja ja vabatahtliku puhul eraldi ning lepitakse kokku kolmepoolses koostöö lepingus.
Õnnetusteate info võiks edastada ka Häirekeskusesse
Kernu Vallavalitsus
Ei ole ellu viidud
Eesti Naabrivalve häirenupu teenuse õnnetusteadet ei ole võimalik käesoleval hetkel Häirekeskusele edastada. Eesti Naabrivalve häirenupu teenuse ja reageerimissüsteemi arendamist, et muuta võimalikuks teenuse liitmine Häirekeskusega.
Teenuse saamine ei tohiks sõltuda abivajaja majanduslikust seisundist
Kose Vallavalitsus
Osaliselt ellu viidud
Häirenupu teenuse maksumus lõpptarbijale sõltub kohalikust omavalitsusest, kes määrab teenuse saamise kriteeriumid ning tasumise tingimused.
Tõsta reageerimis-süsteemi töökindlust
Tallinna Hoolekande Keskus
Täielikult ellu viidud
Eesti Naabrivalve on oluliselt suurendanud häirenupu teenuse reageerimissüsteemi töökindlust .
Kaasata teenuse osutamisse päästeala vabatahtlikke seltse
Päästeamet
Täielikult ellu viidud
Päästeala vabatahtlike seltsidega tehakse koostööd häirenupu teenuse osutamisse kaasatavate vabatahtlikke reageerijate leidmiseks ning lepitakse kokku muudes koostöö võimalustes häirenupu teenuse raames.
Teenuse levitamisel keskenduda piirkondadele, kust kaovad päästekomandod
Päästeamet, Eesti Priitahtlik Päästeliit
Osaliselt ellu viidud
Häirenupu teenuse levitamise algfaasis keskendutakse Harjumaa piirkondadele, kust kaovad päästekomandod. Teenuse üle-Eestilisel levitamisel keskendutakse Harjumaalt väljapoole jäävatele piirkondadele, kust kaovad päästekomandod.
Häirenupu teenusega seotud info levitamiseks kasutada kirikukogudusi
MTÜ Ohvriabi
Täielikult ellu viidud
Häirenupu teenusega seonduva informatsiooni levitamiseks teenuse pakkumiseks nõusoleku andnud kohalikus omavalitsuses kasutatakse päevakeskusi, kogukonnaüritusi, rahvamajasid, kirikukogudusi ja teisi kodanikeühendusi.

 

Kaasamise tulemuslikkus
Eesti Naabrivalve häirenupu teenuse arendamisse ja äriplaani koostamisse oli kaasatud 14 asutust, kellega konsulteeriti häirenupu teenuse protsesside loomisel või äriplaani osade koostamisel. Teistelt pooltelt saadud informatsiooni ja ettepanekutega on arvestatud häirenupu teenuse reageerimissüsteemi teenuse funktsionaalsuse väljatöötamisel, müügiprognooside koostamisel, häiresüsteemi seadmete valimisel, teavitus- ja turundusplaani koostamisel ning kasutatavate teavituskanalite kaardistamisel, vabatahtlike ja abivajajate tegevusjuhiste koostamisel, teenuse põhiprotsesside ja nende mõõdikute väljatöötamisel, riskianalüüsi koostamisel ning häirenupu teenuse edasiste arendamissuundade kaardistamisel.

Eesti Naabrivalve hindab projekti „Eakate ja puuetega inimeste turvalisuse tõstmine vabatahtlike kaasabil“ kaasamise protsessi edukaks ning loodab jätkuvale koostööle ka tulevikus.

 

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikeühiskonna Sihtkapital.